I maailmasõja algus - Nõukogude võimu taaskehtestamine

Sõja ajend

Jun 28, 1914

Austria ertshertsog Franz Ferdinand mõrvati lõuna-slaavi rahvuslase Gavrilo Principi poolt

Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja.

Jul 28, 1914

Algab I maailmasõda

Period: Aug 1, 1914 to Aug 28, 1914

Saksamaa kuulutab sõja Venemaale, Prantsusmaale ja Belgiale. Suurbritannia kuulutab Saksamaale sõja. Austria kuulutab Venemaale sõja. Montenegro kuulutab Austriale sõja. Prantsusmaa kuulutab Austriale sõja. Suurbritannia kuulutab Austriale sõja. Montenegro kuulutab Saksamaale sõja. Jaapan kuulutab Saksamaale sõja. Austria kuulutab Belgiale sõja.

Marne'i lahing

Sep 6, 1914

Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus. Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku. Kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis.

Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Ottomani impeeriumile.

Nov 5, 1914

Kuramaa totaalne evakuatsioon

1915

Korduvalt kaaluti ka Eesti evakueerimist

Suurendati Eestis paiknevate vägede hulka

1915

Saksa väed jõudsid Riia lähisteni välja, mistõttu suurteks sõjaväelaagriteks muudeti Tallinn, Tartu, Narva, Valga, Võru jt

Rahvusliku liikumise elavnemine

1915

Tallinnas kujunes Linnadeliidu Komitee ja Tartus Põhja-Balti Komitee, kes abistasid sõjapõgenikke, arutasid Eesti tuleviku küsimusi ja päevapoliitilisi probleeme.

Ypres'i lahing

Apr 22, 1915

Sakslased käivitasid kloorirünnaku liitlaste kaevikutele, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest hukkus umbes 5000 Prantsuse ja Alžeeria sõdurit.

Gorlice lahing

May 2, 1915

Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma.

Lusitania

May 7, 1915

Saksamaa uputab Briti ookeanilaeva Lusitania Iirimaa lõunarannikul. See vajub vaid 18 minutiga ja surma saab ligi 1200 inimest, sealhulgas 128 USA kodanikku. Laeval oli üle 170 tonni vintpüssi laskemoona ja suurtükiväe kestasid.

Verduni lahing

Feb 21, 1916

Saksamaa majanduslik olukord oli kehv ning taheti anda löök vastaste peatoele Verduni kindlusele. Järgmise 10 kuu jooksul kannatavad Prantsuse ja Saksa armeed Verdunis üle 700 000 inimohvri, sealhulgas umbes 300 000 hukkunut. Lahingu lõppedes olid kaardilt pühitud terved Prantsuse külad. See oli kogu sõja üks suurimaid maismaalahinguid.

Kaks suurimat merejõudu Briti ja Saksa laevastikud kohtuvad Taani Jüütimaa ranniku lähedal

May 31, 1916

Somme'i lahing

Jul 1, 1916

Britid juhtisid Saksamaa tähelepanu Verdunilt eemale ja alustasid koos Prantsusmaaga vastupealetungi, Briti armee kõige verisem päev, ligi 20 000 tapetut, novembri lõpuks ligi 1,3 miljonit hukkunud sõdurit.

Saksamaa palub sõlmida rahu ja sõja lõpetada

Dec 12, 1916

Saksamaa oli kaotanud oma kolooniad, Antandi riigid lükkasid palve tagasi.

Veebruarirevolutsioon

1917

Petrogradis vallandus mäss, sõjavägi läks rahva poolele üle. Tsaar Nikolai II Ioobus troonist, võim läks Ajutise Valitsuse kätte ja Venemaast sai vabariik.

Autonoomia

1917

Märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Ametnikud leidsid aga, et sellise olulise seaduse võib anda ainult Venemaa Asutav Kogu.

Tallinna ülelinnaline streik

Mar 2, 1917

Miitingulised suundusid poliitilisi vange vabastama. Paks Margareeta vangid vabastati ja hoone süüdati põlema, sama ka teistes vanglates. Rüüstati politseiasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinikke.

Demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

40 000 inimest marssis sinimustvalgete ja punalippude all, nõudes Eestile autonoomiat.

Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

Mar 30, 1917

Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska, nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks organiks Maavalitsus.

USA kuulutab Saksamaale sõja

Apr 6, 1917

Maanõukogu valimised

Period: May 30, 1917 to May 31, 1917

Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus, omakorda seadis ametisse täidesaatvvat võimu teostava Maavalitsuse, mida juhtis Jaan Raamot. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi.

Oktoobripööre

Period: Oct 1, 1917 to Oct 31, 1917

Oktoobriks oli enamlasi Eestis üle 8000, saavutasid juhtpositsiooni Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees. Valmistuti relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Ajutine Valitsus kukutati ning 27.oktoobril võttis Viktor Kinissepp võimu üle. Kõrgeim kohalik valitsusasutus Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt. omavalitsused asendati nõukogudega. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Majandusreformid, kogu maa kuulutati riigi omandiks.

Nõukogude valitsus teeb ettepaneku sõlmida üldine rahu

Period: Oct 1, 1917 to Oct 31, 1917

Ettepanekule ei reageeritud

Maanõukogu 15.novembri otsus

Nov 15, 1917

Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni Asutava Kogu kokkuastumisenion ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu, Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Katkesid riiklikud sidemed Venemaaga.

Cambrai lahing

Nov 20, 1917

Briti pealetung Cambrai's, Prantsusmaal, tähistab esimest suuremahulist tankide kasutamist võitluses. Täiesti ootamatult ründasid Briti tankid Saksa kaitsemehhanisme ja võtsid umbes 7500 vangi. Vaatamata sellele ei suudetud täielikult sakslate kaitset läbi lüüa.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega. Sinna kuulusid Konstantin Pöts, Jüri Vilms, Konstantin Konik.

Vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti

Feb 21, 1918

Pärnus loetakse ette iseseisvusmanifesti tekst

Feb 21, 1918

Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

Feb 24, 1918

Koosnes demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts.

Nõukogude valitsus sõlmib Saksamaaga Bresti rahu

Mar 3, 1918

II Marle'i lahing

Jul 15, 1918

Saksa vägi purustati Antandi vägede poolt

Austria-Ungari laguneb

Oct 28, 1918

Tekivad Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia.

Novembrirevolutsioon

Period: Nov 1, 1918 to Nov 11, 1918

Saksamaal keiser kukutati ja luuakse sotsialistlik valitsus.

Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Sellele kirjutasid alla Antandi ja Saksamaa esindajad, Saksamaa alistus, lõppes Esimene Maailmasõda ja Saksa okupatsioon Eestis.

Esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek

Nov 11, 1918

Alustas tegevust ka Eesti Kaitseliit

Puhkeb Vabadussõda

Nov 28, 1918

Punaarmee ründab Narvat. Algab konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel.

Punaarmee vallutab ligi pool Eesti mandrialast

Period: Nov 28, 1918 to Jan 6, 1919

Pärast Narvat saavad enamlased Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Kätte saamata on veel Tallinn, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu. Eestil ei ole kedagi Punaarmeele vastu saata, puudub laskemoon ja rahva usk sõjapidamise võimekusse.

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Kuulutatakse välja Punaarmee poolt vallutatud Narvas, enamlaste sõnul iseseisev riik, mida tunnustas ainult Venemaa ja Kommuuni nõukogu. Jätkas enamlaste poliitikat.

Eesti saab välisabi

Period: Dec 1, 1918 to Jan 6, 1919

Eestile saabub appi Suurbitiannia sõjalaevastik ning Soome saadab sõjarelvi ja 4000 vabatahtlikku. Eestis korraldatakse ümber Rahvaväe juhtimine. luuakse vabatahtlikke üksusi ning kooliõpilasedki tõttavad isamaad kaitsma.

Johan Laidoner nimetatakse sõjavägede ülemjuhatajaks

Dec 23, 1918

Seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja.

Rahvaväe vastupealetung

Period: Jan 7, 1919 to Feb 1, 1919

Tänu tugevatele soomusrongidele vabastati Kuperjanovi partisantidega Tartu, meredessant tõrjus enamlased Narvast, Pärast Paju lahingut hõivatakse raudteesõlm Valga, veel lüüakse enamlased välja Võrust, Petserist ja Alūksest.

Asutava Kogu valimised

Period: Apr 5, 1919 to Apr 7, 1919

Valimas käis umbes 80% hääleõiguslikust elanikkonnast, valimise korraldus oli demokraatlik.

Tallinnas koguneb Asutav Kogu

Apr 23, 1919

Esimeheks hääletati August Rei. Võetakse vastu põhiseadus ja maaseadus.

Lahingutegevuse viimine Vene ja Läti territooriumile

Period: May 1, 1919 to May 31, 1919

Siiamaani toimunud Punaarmee pealetungid ei õnnestunud. Eestlaste kõrval võitlesid Nõukogude Venemaa vastu ka kohalikud baltisakslased ja venelased. Suurbritannia ja USA toetasid Eestit toiduainete, sõjavarustuse ja relvastusega. Põhjakorpus saavutas Narvas edu ja jõudis välja Petrogradi kaitseliinideni. Rahvavägi asus pealetungile Kagu-Eestis, vallutati Pihkva. Lõunas Eesti ratsavägi ja sakslaste pealetung sundisid Punaarmee põgenema, Läti Nõukogude Vabariik hävib.

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Eesti armee põrkas kokku Lätis tegutseva Saksa sõjaväega. Landeswehr ehk Baltisaksa maakaitsevägi ja Saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Sakslaste eesmärk liita Baltikum Saksamaaga, juht kindral Rüdiger von der Goltz. Kohtuti Võnnu all, peeti Võnnu lahing, mille vallutamise päeva hakati hiljem tähistama Võidupühana.

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Eestlased said Saksa vägedest üle.

Verised lahingud Narva all ja läbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel

Period: Dec 5, 1919 to Dec 31, 1919

Punaarmee üritas pealetungiga Narvale mõjutada läbirääkimisi, kuid eestlaste ülekaalukus sundis punased polgud taganema. Samal ajal toimusid Tartus läbirääkimised, kus Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Tartu rahukonverentsil taotleti vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Enamlased ei saanud endale Setumaad ega osa Virumaast Punaarmee rünnakute nurjumise tõttu.

Vaherahulepingule allakirjutamine

Dec 31, 1919

Hakkas kehtima 1920 aastal 3.jaanuari hommikul.

Tartu Rahuleping

Feb 2, 1920

Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile. Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki. Kehtestati Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Venemaal viibivad eestlased said õiguse pöörduda koju. Vabadussõda kuulutati lõppenuks.

Molotov-Ribbentropi Pakt

Aug 23, 1939

Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti mittekallaletungi leping, mis sisaldas endas ka salaprotokolli, mis jagas Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu huvisfäärideks.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

Saksa armee tungib Poolasse ning kaks päeva hiljem kuulutavad Saksamaale sõja Inglismaa ja Prantsusmaa. Eesti kuulutab end neutraalseks.

,,Orzeli" juhtum

Period: Sep 14, 1939 to Sep 20, 1939

Septembri keskel tuli Tallinna sadamasse Poola allveelaev ,,Orzel", mille Eesti oleks pidanud enda valve alla võtma ja interneerima (sest Eesti oli neutraalne). Seda ei tehtud ning juhtum andis NSV Liidule aluse süüdistada Eestit poolakate põgenemise mahitamises ning suutmatuses neutraliteeti tagada.

NSVL astub sõtta

Sep 17, 1939

Nõukogude Liitu huvitasid MRP lisaprotokolliga saadud alad.

Vastastikuse abistamise pakt

Sep 24, 1939

Molotov nõudis Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt rajataks Eestisse Nõukogude mere- ja sõjaväebaasid. Keeldumise korral lubati kasutada jõudu.

Baaside leping

Sep 28, 1939

Eesti juhtkond valis järeleandmise tee ning kirjutati alla Eesti NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile, mis nägi ette 25 000 punaväelase ja sõjatehnika toomist Eestisse. NSVL kohustus Eesti siseasjadesse mitte sekkuma.

Ultimaatum

Jun 16, 1940

Ähvardust sisaldav kategooriline nõue, mille Eesti ja Läti said NSV Liidult. Selles nõuti täiendavate punaarmee üksuste lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Algas Balti riikide piiramine ja baasid seati lahinguvalmis. Nõudmistele kuuletuti vaikides.

Eesti okupeeritakse

Jun 17, 1940

Kogu Eesti okupeeriti 80 000 üle piiri tulnud punaarmeelase poolt.
Algas Nõukogude okupatsiooniperiood.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Viis läbi NSV-poolne Andrei Ždanov, Päts nimetas õhtul ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsuse (nn rahvavalitsus)

ENSV väljakuulutamine

Jul 21, 1940

Pärast juulis toimunud võltsitud tulemustega parlamendivalimisi kogunes uus Riigivolikogu, kes kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja nõudsid selle võtmist Nõukogude Liidu koosseisu.

Anneksioon

Aug 6, 1940

ENSV liideti NSVL koosseisu.

Nõukogude okupatsioon

Period: Aug 6, 1940 to Jun 22, 1941

Juhtivatele kohtadele määrati kommunistid. Kohalikud kaitsejõud likvideeriti. Valitsevaks erakonnaks sai Eestimaa Kommunistlik Partei, sekretäriks Karl Säre. Ülemnõukogu otsas Vares-Barbarus, RKN otsas Lauristin. Kohalike omavalitsuste asemel täitevkomiteed. Uued põhiseadused Nõukogude omade alusel. Maa natsionaliseerimine, eraomandi riigistamine. Kultuurielu allutati tsensuurile ja nõukogulikustati. NKVD arreteerimised (poliitiline, majandus ja vaimueliit). Tekkis metsavendlus, rahulolematus.

Juuniküüditamine

Jun 14, 1941

Baltikumist saadeti Siberisse asumisele 50 000 inimest, ilma süüdistuste või kohtuotsuseta.

Barbarossa plaan

Jun 22, 1941

Puhkes Nõukogude-Saksa sõda, kus Baltikumi elanikkond võitles suures osas punaarmee vastu. 28. augustist algab Saksa okupatsioon.

Saksa okupatsioon

Period: Aug 28, 1941 to Sep 18, 1944

Baltimaad sh Eesti ühendati natsliku Saksamaaga, loodi Saksa idaministeeriumile alluv rahvakomissariaat ning kohalik omavalitsus Eestis eesotsas Hjalmar Mäega. Eesti omariiklust ei tunnustatud, keelati rahvussümboolika, kehtestati tsensuur. Majandus allutati saksa sõjaväe varustamisele, taastati tööstus ja taludele seati tootmisnormid. Poliitvangideks olid kommunistid, rajati surmalaagrid juutide hävitamiseks. Passiivne vastupanu.

Eesti Vabariigi Rahvuskomitee

Feb 14, 1944

Tegi oma esimese kogunemise 14. veebruaril 1944, eesmärgiks oli Eestis iseseisvus välja kuulutada, kasutades selleks hetke, mil sakslased taanduvad ning punaarmee pole veel kohal.

Otto Tiefi valitsus

Period: Sep 18, 1944 to Sep 22, 1944

Oli viimane põhiseaduslik Vabariigi valitsus Eestis enne EV taastamist 1991. Sai peetud ühe koosoleku. Mõni tund enne Nõukogude Liidu vägede jõudmist Tallinnase valitsuse liikmed lahkusid pealinnast.

Nõukogude võimu taaskehtestamine

Sep 22, 1944