-
Esimese maailmasõja algus.
- juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ning sellel päeval algas ametlikult I maailmasõda.
-
Period: to
Esimese maailmasõja kestvus
-
Keskööst olid riigid ametlikult sõjas.
Samal päeval kuulutas Austria-Ungari Venemaale sõja. -
Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Austria-Ungarile sõja.
Kuigi erinevate riikide mõningad juhid polnud selliste asjaolude käiguga rahul, võeti need sõjakuulutused inimeste poolt Euroopa pealinnades vastu juubeldustega. -
Jaapan kuulutas Saksamaale sõja ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad.
-
Tannenbergi lahing.
Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa keisririigi ja Saksa keisririigi vahel Esimese maailmasõja esimestel päevadel (23. aug.–30. aug. 1914), Ida-Preisimaal. Tannenbergi lahingus võitlesid Vene 1. ja 2. armee ja Saksa 8. armee. Lahingu käigus piirati Vene 2. armee ümber ja see lõppes peaaegu täieliku Vene 2. armee hävitamisega. -
Peterburg nimetati ümber Petrogradiks.
Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari väe (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. -
Marne'i lahing.
Marne'i lahing oli lahing Esimeses maailmasõjas, mis toimus 5.–12. septembril 1914. Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed. -
Jaapan vallutas Hiinas Qingdao kindluse, mis kuulus Saksamaale.
-
Austerlased vallutasid Serbia pealinna Belgradi.
Alguse saanud vastupealetungis ajasid serblased Austria-Ungari väed kaheteistkümne päevaga oma riigi territooriumilt välja. Serbia vastu sooritatud karistusaktsioon ei toonud 1914. aastal Austria-Ungarile mingit edu ning nende väed kaotasid surnutena üle 40 tuhande mehe. -
Vene vägi vallutas Karpaatides Przemysli.
Przemyśl on üks Poola vanimaid linnu, asub Podkarpacie vojevoodkonnas. -
Gorlice lahing.
(Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. -
Itaalia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
Tekkis rinne Alpides ja Isonzo jõel. -
Astus sõtta Bulgaaria.
Ta oli Keskriikide poolel. -
270 000 sakslast alustasid pealetungi.
See toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu. -
Austria-Ungari alustas pealetungi Tiroolis ja murdis läbi Itaalia rinde.
See sundis Venemaad alustama Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi enne tähtaega, see toimus 4. juunil. Kui Vene oli murdnud läbi Lutski lahe, vallutas ta suurema osa Galiitsiat kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari kaotas ligi miljon meest (lisaks 400 000 vangidena). Austria-Ungari säilitas oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Tänu sellele peatas Saksa pealetungi Verdunis ja sõda hakkas intensiivsemalt käima idas. -
Prantsuse ja Briti väed alustasid Somme'i jõe ääres vastupealetungi.
Selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid. -
Sõtta liitus Rumeenia, kes pretendeeris Transilvaaniale ja Banaadile.
(Austria-Ungari vastu) -
Keskriigid hõivasid Bukaresti.
Rumeenia sõjavägi purustati Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri lõpus ja Rumeenia sõjaväe riismed suruti vastu Vene vägede vasakut tiiba. -
Rahva sõjaväsimuse tõttu tegi Saksa valitsus kõigi Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada ja sõlmida rahu.
Antandi riigid lükkasid selle tagasi. 1916. aastaks oli Saksamaa kaotanud kõik oma kolooniad. -
Saksamaa pani suuri lootusi kuulutatud piiramatule allveesõjale.
Seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu. -
Sakslased vallutasid Riia.
-
Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus suure võidu.
Caporetto lahing toimus 24. oktoobril 1917 Austria-Saksa ja Itaalia vägede vahel Itaalia endisel kirdepiiril. Lahing oli osa Esimesest maailmasõjast.
Lahingu käigus murdsid Austria-Saksa väed läbi Itaalia rinde. Itaallaste andmeil kaotasid nad surnute ja haavatutena 40 000 ning vangilangenutena 215 000 meest ja ligi poole suurtükiväest. Nende täieliku purustamise hoidsid ära appi saadetud Prantsuse-Inglise väed. -
Venemaal Oktoobrirevolutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu.
Sellele ei reageerinud keegi, kuid sellegi poolest sõlmis Nõukogude valitsus 15. detsembril Saksamaaga Brestis vaherahu. Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril (vkj 23.–26. oktoobril) 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse. -
Rumeenia sõlmis Keskriikidega Bukaresti rahu.
-
Alanud II Marnei lahingus läks algatus lõplikult Antandile.
Liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch -
Bulgaaria kapituleerus.
- septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria väele tugeva löögi.
-
Türgi sõlmis Mudrose vaherahu.
Türklased said lüüa Süürias ja Mesopotaamias. -
Austria kapituleerus.
-
Novembrirevolutsioon.
Novembrirevolutsioon oli I maailmasõja lõpus poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt Saksamaal, mille tulemusena asendati monarhia vabariigiga. Revolutsiooniline periood kestis 1918. aasta novembrist Weimari Vabariigi asutamiseni 1919. aasta augustis. -
Keiser Wilhelm II loobus troonist.
Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. -
Antandi ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule.
See vaherahu lõpetas 4 aastat, 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja.
