Esimene Maailmasõda

tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinandi

Jun 28, 1914

Allikas Serbias Sarajevos sooritati Serbia salaorganisatsiooni Must käsi poolt atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Fernandile. Tapjaks oli Gavrilo Princip ning põhjuseks oli leppimatus Bosnia-Hertsogoviina liitmise sehtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid.

Austria-Ungari esitas Serbiale 48-tunnilise tähtajaga noodi

Jul 23, 1914

[Allikas](Austria-Ungari esitas Serbiale 48-tunnilise tähtajaga noodi) Austria-Ungari esitas Serbiale 48-tunnilise tähtajaga noodi, mille punktides nõuti muuhulgas Austria-Ungari vastase propaganda ja õõnestustegevuse lõpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal.

Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja

Jul 28, 1914

AllikasKui 23.juulil esitas Austria-Ungari Serbiale 248-tunnilise tähtajaga noodi, siis Inglismaa ja Prantsusmaa diplomaadid soovitasid noodi tingimustega nõustuda, kuid Venemaa oli kategooriliselt selle vastu, lubades Serbiat sõjalise konflikti korral aidata. Nii järsk seisukoht suutis muuta serblaste seisukohti ning 25. juulil noodile saadetud vastuses esitas Serbia mitmetele punktidele omapoolseid tingimusi ja lükkas neist kõige tähtsama tagasi. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ning

Esimene Maalimasõda

Period: Jul 28, 1914 to Nov 11, 1918

AllikasEsimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa).

Belgiale esitati 12-tunnilise tähtajaga ultimaatum

Aug 2, 1914

AllikasSaksamaal ettevalmistatud sõjaplaani alusel pidi peamine löök Prantsusmaale antama läbi Belgia, mistõttu esitati 2. augusti õhtul erapooletule Belgiale 12-tunnilise tähtajaga ultimaatum, milles süüdistati Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning nõuti endale luba Belgiasse väed sisse viia.

Tannenbergi lahing (23 Aug - 30 Aug)

Aug 23, 1914

AllikasTannenbergi lahinguspiirasid Saksa väed ümber Vene 2. armee ja purustasid selle. Lahingu käigus kaotasid venelased 92 tuhat meest vangilangenuna ja 50 tuhat tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingu käigus Ida-Peisimaalt lahkuma.

Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi.

Dec 2, 1914

AllikasAustria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi Serbias 12. augustil, kuid Serbia diviisid (247 000 meest) lõid vaenlased 24. augustiks oma piiridest välja ja vallutasid seejärel omakorda Ida-Bosnia. 6. novembril alustasid austerlased vastupealetungi, surudes serblased rasketes lahingutes omakorda taganema ja vallutasid 2. detsembril Serbia pealinna Belgradi. (Pildil-Serbia sõdurid)

Sakslased kasutasid mürkgaasi

Apr 22, 1915

Allikas 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel peamiselt kaitsega. 22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu. Gaasimürgituse sai 15 000 sõdurit, nendest 5 000 suri.

Uue rinde tekkimine Alpides

May 23, 1915

Allikas Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sõja, tekkis rinne Alpides ja Isonzo jõel. Samal kuupäeval astus Itaalia sõtta Antanti poolel.

Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel

Oct 14, 1915

Allikas 14. oktoobril astus sõtta Bulgaaria, ta oli Keskriikide poolel. Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria koondasid Serbia vastu rindele 650 000 meest ning vallutasid samal kuupäeval kogu Serbia. (Pildil: Serbia vägi)

Verduni lahingu algus läänerindel.

Feb 21, 1916

Allikas1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksamaa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270 000 sakslast pealetungi.

Austria-Ungari alustas pealetungi.

May 15, 1916

Allikas 15. mail alustas Austria-Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis läbi Itaalia rinde. See sundis Venemaad alustama Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi enne tähtaega. Austria-Ungari kaotas ligi miljon meest. Austria-Ungari säilitas oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Tänu sellele peatas Saksa pealetungi Verdunis ja sõda hakkas intensiivsemalt käima idas. (Pildil: Austria-Ungari mägikütid)

Somme`i lahingu algus läänerindel.

Jul 1, 1916

Allikas 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1,3 miljonit meest) ainult 180 km2 suurusel alal. (Pildil: Briti sõdurid)

Rumeenia liitus sõtta

Aug 27, 1916

Allikas Nähes, et Venemaal läheb hästi liitus sõtta (Austria-Ungari vastu) 27. augustil Rumeenia, (umbes 250 000 meest) kes pretendeeris Transilvaaniale ja Banaadile. Rumeenia sõjavägi purustati Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri lõpus ja Rumeenia sõjaväe riismed suruti vastu Vene vägede vasakut tiiba.

Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja.

Feb 1, 1917

Allikas 1917. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks. Seepärast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma

USA astus sõtta Antanti poolel.

Apr 6, 1917

1. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks. Seepärast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale. See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma. Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki. (Pildil Ameerika sõdurid)

sõtta astus Kreeka

Jun 30, 1917

Allikas Kreeka astus 30. juunil sõtta 20000 mehelise armeega Antandi poolel ja viis oma väed Saloniki rindele.

sakslased vallutasid Riia

Sep 3, 1917

Allikas 1914. aasta sügisel alanud Esimese maailmasõja käigus vallutati 1915. aasta lõpuks pärast Poolat ja Leedumaad ka Lätimaa kuni Riia linnani, mis vallutati aga 21. augustil (3. september ukj) 1917. aastal.

Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee.

Oct 24, 1917

Allikas Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni, vangi langes üle 250 000 Itaallase. Prantsuse vägi, kes ruttas Itaaliale appi päästis viimase kokkuvarisemisest.

Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.

Feb 24, 1918

AllikasSel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik.

rahu allakirjutamine (Vallutatud alad jäid Saksamaa võimu alla)

Mar 3, 1918

Allikas 1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla.

Saksa vägi tegi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi

Mar 21, 1918

Allikas 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile.

algas II Marne'i lahing

Jul 15, 1918

Allikas 15. juulil alanud II Marne'i lahingus läks algatus lõplikult Antandile. 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Saksa vägi purustati. Augusti lõpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood märtsipealetungi alustasid.

Novembrirevolutsiooni algus Saksamaal

Nov 3, 1918

Allikas28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon).

Esimese Maalilmasõja lõpp

Nov 11, 1918

Allikas11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest ja suurema osa raudtee-veeremist. (Pildil: Vaherahu lepingu sõlmimine)