-
Franz Ferdinandi atentaat.
Franz Ferdinandi tapeti. Poliitiku mõrv. -
Period: to
I maailmasõda (Põhjused) (1914 - 1918 a.)
Põhjused:
1. Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt.
2. Sõda romantiseeriti. 20. sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste või relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. -
Period: to
I maailmasõda (Põhjused) (1914 - 1918 a.)
Põhjused:
3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud. 1914. aastal polnud maailmas ühtki organisatsiooni, mis oleks suutnud kiiresti korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi.
4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Valitsused otsekui ei märganud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendanud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei saanud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaanidest aru. -
Sõja algus läänerindel
Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu, mis sakslasi ärritas. (Olulisus - see on sõja algus) -
Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel
Peale läänerinde algasid sõjad ka idarindel. Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad. Lubadusest suudeti kinni pidada ning 17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. (Olulisus - Venemaa esimene aktiivsus sõjas) -
Marne'i lahing (5.-6. september 1914 a.)
Septembriks oli Saksa sõjavägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne'i lahing, kus Prantsuse ja Briti väed andsid Joseph Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. (Olulisus - positsioonisõda tekkimine/algus) -
Qingdao kindluse vallutamine.
- novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingdao kindluse, mis kuulus Saksamaale. (Olulisus - jaapanlaste territooriumi vallutamine)
-
Ypres'i lahing. (Positsioonisõda läänerindel)
- aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel peamiselt kaitsega. 22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jäeti selle tõttu maha üle 7 km pikkune rindelõik. Gaasimürgistuse sai 15 000 sõdurit, nendest 5000 suri. (Olulisus - mürkgaasi kasutamine)
-
Gorlice lahing. (Saksa vägede edu idarindel)
- mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. (Olulisus - sakslaste vägi teeb edukaid samme)
-
Briti väe sissetungimine. (Ekspeditsioonvägi)
Mesopotaamia piirkonnas tungis Briti ekspeditsioonivägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Osmanite sõjaväel ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit. (Olulisus - Osmanite ebaõnnestumine) -
Lähis-Ida rinne (1917 a.)
Saksa väed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. (Olulisus - sakslaste nälg) -
Period: to
I maailmasõda (Tagajärjed) (1914 - 1918 a.)
- Venemaast eraldusid - Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome.
- Lagunes Austria - Ungari
- Sõja põhjustanud vastuolud jäid lahendamata.
- Tekkisid - Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia.
-
Compiegne'i vaherahu sõlmimine. (1918 a.)
I maailmasõja lõpp.