-
Franz Ferdinandi atendaat Sarajevos
Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip tappis Sarajevos Austria kroonprintsi Franz Ferdinandi, mille peale Austria nõudis kohest sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbiat toetas Venemaa, otsis Austria Saksamaa toetust, mille ta ka sai. Pildil: Franz Ferdinand -
Period: to
I maailmasõda
Esimene maailmasõda, algselt Maailmasõda, oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda. Sõdinud riigid jagusid Antandiks (algselt Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ja Keskriikideks (algselt Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia, kes hiljem astus Antandi poolele). Euroopa riikide piirid muutusid pärast I maailmasõda väga palju. Purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa. -
– 30 Aug 1914, Tannenbergi lahing
Saksa väev piirasid ümber Vene 2. armee - 92 000 vene sõdurit võeti vangi ja 50 000 tapeti. Tannenbergi lahinguga päästeti Ida-Preisimaa ja peatati Vene vägede pealetung Berliini suunas. Pildil: illustratsioon Tannenbergi lahingust -
– 6 Sep 1914, Marne'i lahing
Prantsuse ja Briti väed andsid Saksa vägedele löögi, mis nurjas sakslaste sõjaplaanid ja mõjutas oluliselt sõja edaspidist käiku. Läänerindel hakkas positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Pildil: Prantsuse ratsavägi saksa vangidega -
Saksamaa kasutab mürkgaasi
Teises Ypres' lahingus kasutavad sakslased kloori sisaldavat mürkgaasi. See oli esimene kord, kui sõjas kasutati keemiarelva. Gaasirünnakud I maailmasõjas polnud nii edukad, kui loodeti, kuna liitlased kasutasid gaasimaske, samuti olenes palju tuulesuunast. Pildil: Briti sõdurid gaasirünnakuks valmistumas -
– 18 Dec 1916, Verdun' lahing
Saksamaa halveneva majandusliku seisu ja vähenenud armee tõttu otsustati raskesuurtükiväe toetusel rünnata prantslaste peamist, Verdun' kindlust. Saksamaa lootis, et kindlust kaitsvad jõud väheneksid, et saaks Prantsusmaale sisse tungida. Pärast lahingut suurendati kindluse kaitset neljakordselt. Pildil: prantslaste kaevikud -
– 18 Nov 1916, Somme'i lahing
Prantsuse ja Briti väed alustasid Somme'i jõe ääres vastupealetungi. Lahingus kaotati väga palju mehi ja õnnestus vallutada vaid 180 km² suurune ala. Selles lahingus, 15. septembril, oli tanki debüüt. Tankid liikusid küll väga aeglaselt (4,8 km/h), kuid olid kuulikindlad ning suutsid vaevata läbida okastraadist piirdeid. Pildil: Briti tank -
Saksamaa teeb ettepaneku vaherahuks
Saksamaa esitas Keskriikide nimel ettepaneku vaherahuks ja sõja lõpuks, mille Antandi riigid tagasi lükkasid. Pildil: USA president Woodrow Wilson, kes üritas pärast Saksamaa ettepanekut Antanti ja Keskriike lepitada -
Saksamaa kuulutab allveesõja
Kuna 1917. aasta alguseks on jõudude vahekord Antandi kasuks (21 miljonit meest vs Keskriikide 10 miljonit meest), asub Saksamaa strateegilisele kaitsele ja panustab piiramatule allveesõjale, mida peeti ka erapooletute riikide laevade vastu. Pildil: sakslaste allveelaev -
Sõjasse sekkub USA
Allveesõja tõttu on sunnitud seni erapooletu Antandi riikidele laenu andnud USA sõtta sekkuma. Pildil: USA sõdurid austrialaste kaevikutesse granaate heitmas -
Versailles' rahuleping
Versailles' rahuleping sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel 5 aastat pärast I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandi atendaati. Pildil: Versailles' rahulepingu inglise keelse versiooni kaas
