-
Franz Ferdinandi tapmine
Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine. -
I maailmasõja algus
Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. -
Marne'i lahing
Toimus 5-12 septembril Pariisi lähedal Marne'i jõe ääres. Sakslased kaotasid lahingu, see nurjas nende sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja käiku. -
Ypres' lahing
Toimus 22. aprill - 25. mai. Sakslased kasutasid seal esimest korda mürkgaasi. -
Lusitania uputamine
Saksa allveelaev uputas Inglise reisilaeva, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. -
Verduni lahing
Toimus 21. veebruar - 18. detsember Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Hukkunuid oli umbes miljon, aga mingeid konkreetseid tulemusi see kummalegi poolele ei andnud. -
Jüüti merelahing
- mai - 1. juuni toimus sõjaajaloo suurim merelahing. Osales ligi 250 laeva. Mõlemad osapooled(Saksamaa ja Inglismaa) kuulutasid end sõja võitjateks.
-
Somme'i lahing
Kestis väikeste vahedega kuni novembri lõpuni. Somme'i lahingus võtsid inglased esimest korda kasutusele tankid. -
Veebruarirevolutsioon
Sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele ning 27. veebruariks oli võim Petrogradis nende käes. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, ent ka need kas läksid ülestõusnute poolele või peeti kinni. 3. märtsil 1917. kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. -
Caporetto pealetung
Toimus 24. oktoober-19.november. Saksamaa otsustas Austria-Ungarile appi minna ning anda hoop Itaalia vägedele. Saksa ja Austria-Ungari väed lõid rivist välja üle 300 000 Itaalia sõduri, võttes neist 265 000 vangi. Itaalia kaitse varises kokku ning sakslaste edasitungi peatasid alles kohale toodud Inglise-Prantsuse väed. -
Oktoobripööre
- oktoobril võtsid enamlaste väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. 26. oktoobril vormistas II nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele.
-
Eesti iseseisvumine
- veebruaril kanti Pärnus ette iseseisvusmanifest ning 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K. Pätsiga.
-
Bresti rahu
Sakslaste uuesti alanud sõjategevuse tõttu paanikasse sattunud enamlased saatsid delegatsiooni Brest-Litovskisse ning nõustusid kõigi sakslaste tingimustega. Sellega loovutati sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. -
Compiegne vaherahu
Lõpetas esimese maailmasõja. Vaherahu tingimuste järgi pidi Saksamaa oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt, Reinimaalt ning Elsass Lotringist. -
Vabadussõja algus
Eesti Vabadussõda algas Punaarmee rünnakuga Narvale. -
Pariisi rahukonverentsi algus
Pariisi rahukonverentsist võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud, või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. -
Versailles' rahulepingu sõlmimine
Pariisi rahukonverentsi tähtsaim dokument, sõlmiti Saksamaaga Versailles' lossis. Kokku jäeti Saksamaa ilma kaheksandikust territooriumist, pidi vähendama sõjaväge 100 000 meheni. Keelati lennuvägi, allveelaevad, sõjaväeteenistuskohustus. Peale kõige selle tuli veel maksta võitjatele reparatsioone. -
Vabadussõja lõpp
Läbirääkimised algasid Tartus juba 5. detsembril 1919. aastal. 3. jaanuaril 1920 lõpetati sõjategevus rindel. -
Tartu rahu
Eestit esindasid Jaan Poska ja Jaan Soots. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust. Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 11,6 tonni kulda. Rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eesti elama asuda.
