Geokronoloogiline skala Maria E

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Austraalias ja Kanadas. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Arhaikum ehk üregoon

4000 BCE

Arhaikumisel perioodil, mis kestis 4000 eKr kuni 2500 eKr, hakkasid selle ookeanides esile kerkima kõige varasemad eluvormid. Selle ajastu jäänustest on avastatud vanimad teadaolevad stromatoliitid – mikroorganismide loodud kihilised struktuurid. Need stromatoliitid sisaldavad ka säilinud bakterite fossiile.

Arhaikum ehkürgeon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu sai alguse vesisest elupaigast ja esialgsed rakud, mis tekkisid, olid anaeroobsed, kuna ümbruskonnas puudus hapnikust.

Hakkasid arenema stromatoliidid

3500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Fotosünteetiliste tsüanobakterite tõus tõi kaasa atmosfääri ja ookeani hapnikutaseme märkimisväärse tõusu. Seda perioodi iseloomustasid laialt levinud jäätumised ja Maa oli kaetud jääga. Selle ajastu lõpupoole tõi Ediacara fauna esilekerkimine, mida iseloomustavad pehme kehaga organismid, mitmekesise liikide hulga, mis võivad hõlmata nii tänapäevaseid põlvnemisi kui ka väljasurnud rühmi.

proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Tekisid mitmerakulised organismid

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Kambrium

542 BCE

542–485 miljonit aastat tagasi toimus märkimisväärne periood, mida tuntakse Kambriumi plahvatuse nime all ja mida iseloomustas kiire areng. Selle aja jooksul suurenes märgatavalt plankvetikate hulk, mis olid toiduallikaks mitmele loomastikule. Tekkisid selgrootute rühmad, nagu käsnad, üksjalgsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja molluskid. Loomad arendasid välja ka struktuursed tugimehhanismid, nagu tigude kambrid ja trilobiitide eksoskeletid.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaeg

Period: 542 BCE to 252 BCE

Tekisid esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ajastu iseloomustasid valdavalt soojad kliimatingimused. Selle lõpptulemusena toimus aga kiire üleminek jahedamatele temperatuuridele, mis kulmineerus jääajaga. See jäätumine põhjustas merepinna olulise languse, ulatudes kuni 100 meetrini, muutes paljud madalad mered paljastunud maismaaks. See drastiline keskkonnamuutus tõi kaasa mereelustiku laialdase väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Siluri ajastul rajasid soojade merede pehmetes vetes riffe käsnad, korallid ja lubjarikkad vetikad. Nendes vetes asustasid ürgsed kalad. Samal ajal tungisid maismaal taimed, mis ilmusid tagasihoidlikul, lihtsal kujul ja õitsesid niiskes, sageli üleujutatud keskkonnas. Maale üleminekut iseloomustas ka mitmesuguste olendite, nagu sajajalgsed, meriskorpionid ja skorpionid, esilekerkimine.

Devon

419 BCE

Devoni perioodil kihasid troopilised mered mitmekesise põhjaelustikuga ning arvukad järved ja mered olid koduks õitsvale kalapopulatsioonile. Selle epohhi lõpupoole tekkisid maismaale algsed metsad, mis tähistasid olulist ökoloogilist arengut. Lisaks tegid oma debüüdi esimesed kahepaiksed selgroogsed, mis näitasid võimet lühiajaliselt asustada maismaakeskkonda.

Tekisid esimesed metsad

380 BCE

Karbon

359 BCE

359–299 miljonit aastat tagasi domineerisid Maal laialdased metsad, kus leidus tänapäevaste tarnade, hollandi ja sõnajalgade kõrguvaid eelkäijaid. Maa kubises erinevatest lülijalgsetest ja teatud putukad omandasid lennuvõime. Just sel perioodil ilmusid esimesed roomajad. Eelkõige rajati ka ulatuslikke söemaardlaid rannikualadel ja jõgede lammidel asuvatest metsadest. Ühelgi teisel geoloogilisel ajastul pole nii suure söekoguse moodustumist nähtud.

Perm

299 BCE

Tekkis Pangaea, kolossaalne superkontinent, mida ümbritses tohutu Panthalassa ookean. Seal valitses halastamatu kõrbekliima, mis soodustas selliste karmide tingimustega kohanenud roomajate eluvormide domineerimist. Taimseente levimus kasvas ja meredes suurenes luukalade populatsioon. Permi ajastu lõppes kataklüsmilise sündmusega, mis tähistas ajaloo kõige ulatuslikumat väljasuremissündmust, kus hääbuvad 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Bioloogiline mitmekesisus oli sel perioodil suhteliselt piiratud. Esialgu tekkisid dinosaurused ja pärast ajastu lõpul toimunud massilist väljasuremist said neist domineerivad maapealsed olendid. Seejärel ilmusid esimesed imetajad. Samal ajal tõusis ammoniitide ja karpide levimus merekeskkonnas märkimisväärselt.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Imetajate ilumine

205 BCE

Juura

201 BCE

Ajavahemikus 201–145 miljonit aastat tagasi toimus üleminekuperiood, mida iseloomustas uute liikide esilekerkimine, mis tõrjusid järk-järgult välja eelmisel Triiase ajastul levinud liigid. See ajajärk oli tunnistajaks esialgsete lindude, krokodillide ja keloonia vormide tulekule. Merekeskkond kubises mitmekesisest roomajate elust. Vahepeal olid ulatuslikud maa-alad kaetud tihedate seemnetaimedega metsaaladega.

Esimesed linnud

150 BCE

Esialgsed linnud olid tuvist suuremad, neil oli piiratud lennuvõime ja nad olid kaunistatud sulgedega. Neil oli pikendatud saba ja neil polnud nokat.

Kriit

145 BCE

Esialgsete õistaimede tekkimine tõi kaasa nende kiire domineerimise maismaataimede elus. Vahepeal valitsesid meresid sellised olendid nagu plesiosaurused, ihtüosaurused ja rudistid. Kuigi dinosaurused rändasid maal endiselt ringi, tekkisid ka uued imetajate- ja linnuliigid. Lõppkokkuvõttes lõppes ajastu järjekordse väljasuremissündmusega, mille põhjustas meteoori kokkupõrge, mille tulemusena hukkusid dinosaurused ja arvukad mereroomajad.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Paleogeen

64 BCE

Pärast dinosauruste ja massiivsete roomajate väljasuremist põhjustas kiire evolutsiooniprotsess linnud ja imetajad, kusjuures imetajad mitmekesistasid suureks ja mitmekesiseks rühmaks. Kui enamik imetajaid asustas maismaakeskkonda, siis vaalade esivanemad kohanesid eluga ookeanides. Sellel ajastul toimus primaatide esialgne ilmumine. Algselt iseloomustas kliimat soojus ja niiskus, mis tõi kaasa troopiliste metsade kasvu isegi kõrgetel laiuskraadidel.

Esimesed kassid

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning taimestiku ja loomastiku mitmekesisus hakkas meenutama nende tänapäevaseid vorme. Maod, konnad, laululinnud, aga ka rotid ja hiired nägid oma levila laienemist. See periood oli tunnistajaks tänapäevaste lindude ja imetajate tekkele. Aafrikas ilmusid esimest korda hominiidid, inimeste esivanemad.

Inimahvide teke

4 BCE

Kvaternaari

2 BCE

Selle epohhi alguses tekkis Aafrikas kaasaegsete inimeste vahetud esivanemad Homo. Sel perioodil kogesid väljasuremist paljud imetajaliigid, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, aga ka linnuliigid, nagu dodod ja moas. See bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on seotud inimtegevuse kasvava mõjuga Maa ökosüsteemidele.