Geokronoloogiline skaala Triinu G2A

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Tekkis Maa. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestis 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestis 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Ookeanide pinnakihis ja atmosfääris suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult kaetud jääga.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestis 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suur osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Planktiliste vetikate hulk suurenes. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: limused, käsnad, lülijalgsed, käsijalgsed ja ainuõõssed.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestis 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mille tulemuseks oli jääaeg. Selle tõttu alanes ookeanipind kuni 100m võrra. See tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestis 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Väikesed ja lihtsa ehitusega taimed kasvasid sageli üleujutatavatel aladel. Maismaale ilmusid ka esimesed loomad, kelle hulgas olid näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestis 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid; korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Paljud mere- ja järvekalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestis 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid suured kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestis 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala kattis karmi kliimaga kuiv kõrb. Maismaal olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestis 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks maismaa loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestis 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Loomastikus olid ülekaalus dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestis 145mln kuni 66mln aastat tagasi. Maa maismaatainestikus hakkasid domineerima esimesed õistaimed. Mered ja ookeanid olid asustatud ammoniitide, plesiosaurustega, rudistidega ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpus hävisid paljud merelised roomajad, dinosaurused ja teised. Arvatakse, et selle põhjustas meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Kestis 66mln kuni 23 mln aastat tagasi. Alguses toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon ning kliima oli soe ja niiske. Imetajatest sai suur ja liigirikas rühm. Kuigi enamik neist elas maismaal, asusid vaalade eellased elama meredesse. Ilmusid ka esimesed primaadid. Kliima hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestis 23mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme hakkasid omandama mandrite geograafia ning taimestiku ja loomastiku põhijooned. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Kliima jahenes ja esines korduvaid jäätumisi. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Kestis 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäevani. Tekkisid inimese vahtud eellased- perekond Homo esindajad. Aafrikas toimunud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese arenguni. Ajastu jooksul on väljasurnud väga paljud erinevad linnu- ja loomaliigid, näiteks mammut. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peatakse inimtegevust.