-
4600 BCE
Hadaikum
1) Maa teke
2) kivimeid on vähe, säilinud on ainult Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal
3) vulkaaniliselt aktiivne
4) sagedased meteoriidi sajud
5) perioodi lõpuks kujunes algne maakoor -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa kokkupõrge Theiaga -
4000 BCE
Arhaikum
1) mereses arenesid esimesed eluvormid.
2) säilinud on vanimad ladestumised mitmetest organismidest. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Esimesed üherakulised organismid
-
2500 BCE
Proterosoikum
1) Suurenes hapnikusisaldus
2) Tekkis pehmekehaline elustik -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e agueoon
-
2100 BCE
Esimesed mitmerakulised organismid
-
542 BCE
Kambrium
1) Tekkisid peamised organismide ehitustüübid.
2) Kasvas planktiliste vetikate hulk ning need olid toiduks loomastikule.
3) Ilmusid paljud selgrootute rühmad; käsnad, ainuõõnsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
4) Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, tigudel koda ja karpidel, trilobiitidel välisskelett mis oli röövloomadel; jõulised lõuad ja hambad. Röövloomadel nimetati seda evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
542 BCE
Paleosoikum
1)kambriumis arenesid kõik organismide ehitus tüübid väga kiirelt.
2) Ilmusid selgrootute rühmad ja esines palju vetikaid.
3) välisskelettide väljakujunemine.
4) kliima oli valdavalt soe kuid ordoviitsiumi ajastu lõpul hakkas kliima kiirelt jahenema ja algas jäätumine.
5) troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Mitmed organismid kasvasid mõõtmetelt palju.
6) karbonis kujunesid välja suured metsad.
7)permi ajastul tekkis hiidmanner pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean. -
542 BCE
Skeletiga organismid
Kambriumi ajastul kujunes mitmetel loomadel välisskelett. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
490 BCE
Esimesed kalad
Siluri ajastul kujunesid välja primitiivsed kalad -
485 BCE
Ordoviitsium
1)soojades troopikameredes elas rikkalik elustik.
2) ilmusid esimesed maismaataimed.
3)kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul jahenes ning algas jääaeg.
4)elualad vähenesid -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
480 BCE
Rohkelt trilobiite
Trilobiidid olid osa soojade troopikamerede rikkalikust elustikust. -
443 BCE
Silur
1) soojades meredes kujunesid riffid ja ujusid primitiivsed kalad.
2) taimed jätkasid maismaa asustamist.
3) esimesed loomad alustasid maismaa avastamist -
443 BCE
Esimesed maismaataimed
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
425 BCE
Kalade domineerimine
Devoni ajastul mitmed veekogusid asustanud kalad kasvasid väga suureks ning kujunesid tolleaegseteks tippkiskjateks. -
419 BCE
Devon
1) troopikameredes elas rikkalik põjaelusitik.
2) mitmed kalaliigid kasvasid väga suureks ning neist said tolleaegsed tipp kiskjad.
3) maismaal olevast madalast ja hõredast taimestikust tekkisid lõpuks suured metsad. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
380 BCE
Esimesed putukad
-
359 BCE
Karbon
1) maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, kolade ja sõnajalgade eellased.
2)üleujutustega alades kasvanud surnud puidus tekkisid kivisöelademed.
3)maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
350 BCE
Rohkelt kahepaiksed
Devoni ajastul ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama -
350 BCE
Suured "söemetsad"
Karboni ajastul maismaad katnud võimsate metsade üleujutatud aladel olevast surnud puidust kujunesid kivisöelademed -
299 BCE
Perm
1) Tekkis hiidmanner Pangaea
2) Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega
3) Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad kuna nad suutsid sellistes tingimustes elada
4) Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal.
5) Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega -
299 BCE
Esimesed roomajad
-
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
260 BCE
Trilobiitide väljasuremine
Permi ajastu lõpuks kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Mesosoikum
Triiase ajastu
1)Ilmusid esimesed dinosaurused
2)ilmusid esimesed imetajad
3)meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
Juura ajastu
1)Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad
2)Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid
3)Maismaa suurem osa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
Kriiti ajastu
1)Ilmusid esimesed õistaimed mis hakkasid domineerima maismaataimestikku
2)Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüsaurustega
3)Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid -
252 BCE
Dinosauruste domineerimine
Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumine võttis kuni 10milj. aastat ning triiase ajastu lõpul toimunud järjekordne liikide väljasuremine andis saurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
250 BCE
Triias
1)elustik liigivaene.
2) ilmusid esimesed saurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal.
3) ilmusid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
201 BCE
Esimesed linnud ja õistaimed
Juura ajastul ilmusid esimesed linnud. Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
200 BCE
Juura
1) ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
2) ookeanites elas palju merelisi roomajaid ja tänapäevast tüüpi kalu.
3) suurosa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
1)Ilmusid esimesed õistaimed mis hakkasid domineerima maismaataimestikku
2)Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüsaurustega
3)Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid -
145 BCE
Dinosauruste väljasuremine
Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Kainosoikum
1) lindude ja imetajate kiire evulutsioon peale sauruste väljasuremist.
2) ilmusid esimesed primaadid.
3) enamik imetajaid elas maismaal
4) mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestikku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
5) inimese vahetu eellase kujunemine. -
66 BCE
Paleogeen
1) Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
2) Imetajad muutusid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal ja vaalade eellased asusid meredesse.
3)Kliima oli soe ja niiske ning troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel.
4)Hiljem hakkas kliima jahenema ning heitlehised taimed muutusid valdavaks -
66 BCE
Imetajate aeg
Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire areng. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kaineosoikum ehk uusaegkond
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
23 BCE
Neogeen
1) Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
2)Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hired.
3)Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
1)ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.
2) Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, mo).
3) Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mojuga planeedi elustikule. -
2 BCE
Inimese areng
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar