Geokronoloogiline skaala - Siim P A

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne ja sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 3999 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Populaarseim teooria kuu tekkimisest on Maa ja Theia kokkupõrge.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes tekivad esimesed eluvormid: tsüuano- ja purpurbakterid ning vetikad. Stromatoliitidest on leitud tollaseid bakterijäänuseid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Sellest ajast pärinevad vanimad bakterite ning mikroorganismide fossiilid. Neid on leitud hüdrotermiliste õhuavade sademetest.

Proterosoikum

2500 BCE

Hapnikusisaldus atmosfääris tõuseb tänu tsüanobakteritele. Toimub mitu jääaega. Lõpus tekib Ediacara elustik, mis on esimesed teadaolevad keerulised mitmerakulised organismid. Ediacara ajastu elustik võis kogeda sarnast evolutsioonilist plahvatust, mis kambriumi aegne elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Eukarüootide teke

2100 BCE

Sellel ajastul tekkisid esimesed päristuumsed organismid. Tõenäoliselt esinesid nad viburloomade kujul.

Taimed, seened, hulkraksed loomad

1200 BCE

Esimesena tekkisid seened, siis taimed ning lõpuks hulkraksed loomad. Eukarüoodid arenesid.

Kambrium

542 BCE

Kambriumi plahvatus. Palju uusi selgroogsete loomarühmi nt: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, jm. Vetikate arv kasvas, loomadel kujunes välja mineraalne toes, tõenäoliselt röövloomade eest kaitsmiseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Franerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes leidus elu rikkalikult. Sellel perioodil tekkisid ka esimesed maismaataimed. See ajastu lõppes jääajaga, mis põhjustas veetaseme languse, mis põhjustas massilise väljasuremise

Silur

443 BCE

Tekkisid käsnade, korallide ja vetikate rifid. Primitiivsed kalad. Maismaal hakkas kasvama rohkem taimi, mis olid lihtsad ja väikesed. Maale tulid loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kalad arenesid, tekkisid rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid tollasteks tippkiskjateks.. Tekkisid esimesed metsad ning esimesed kahepaiksed, kes suutsid veidi aega maismaal püsida. Korallid, kihtpoorsed, ja lubivetikad ehitasid riffe.

Karbon

359 BCE

Maismaal elasid võimsad metsad, kus elasd suured sõnajalgade eelkäijad. Ülejutatud metsades surnud puudest tekkis palju kivisütt. Tekkisid esimesed roomajad. Putukad õppisid lendama.

Perm

300 BCE

Tekkis Pangaea. Palju roomajaid. Rohkelt paljasseemnetaimi ja luukalasid. Lõppes massilise väljasuremisega (-95% liikidest), mille põhjustas vulkaaniline tegevus Siberis, mis kestis u miljon aastat.

Mesosoikum ehk kekaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Tekkisid dnosaurused ja esimesed imetajad. Dinosaurused said peamiseks loomarühmaks ja meredes levisid ammoniidid jakarbid.

Juura

200 BCE

Tekkisid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanides elas palju roomajaid ja meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Maismaad katsid peamiselt paljasseemnetaimede metsad.

Kriit

145 BCE

Tekkisid esimesed õistaimed ning need levisid kiirelt. Meredes ja ookeanites olidikka veel roomajad ja karbid. Kriidi ajastu lõppes järjekordse väljasuremisega, mille põhjustas tõenäoliselt meteoriit.

Paleogeen

66 BCE

Linnud ja imetajad arenesid. Imetajad laienesid väikesest asurkonnast suureks rühmaks. Enamus imetajaid elas maal. Tekkisid primaadid. Ajastu algas sooja kliimaga, aga hakkas jahenema. Sellega levisid heitlehelised taimed ning preeriad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrid jõudsid sinna kus nad tänapäeval on.Ilmusid maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid, tänapäevased imetajad ja linnud ning inimeste eellased. Maa kliima jahenes ning poolustele tekkisid jääkatted.

Kvaternaar

2 BCE

Tekivad inimese vahetud eelassed ja inimesed ise. Inimkond laieneb, ning inimtegevuse tõttu hakkavad looma- ja linnuliigid välja surema.