-
15,000 BCE
Suur Pauk
15 mld aastat tagasi. Loetakse universumi sünniks. Algsest singulaarsusest tekkisid ühiselt mateeria, aeg ja ruum. Universum hakkas tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. -
4600 BCE
Maa teke
4,6 mld a tagasi. Maa sisemuses oli tuline sulakivim. Rasked elemendid (nikkel, raud) keskele, Maa tuuma koondunud. Kergemad elemendid nagu alumiinium ja räni asusid pinnal. Maa ümber tiirles õhuke kosmilise tolmu kiht. -
4600 BCE
Hadaikum
Kestis 4,6-4mld aastat tagasi. Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne ajastu, meteoriidisajud sagedad. Lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid säilinud lappidena vaid Kanadas, Austraalias, Gröönimaal. Ajastu jooksul tekkis Maa ja Theia kokkupõrke tagajärjel Kuu. -
4600 BCE
Päikesesüsteemi teke
Tekkis gravitatsioonilise kokkutõmbumise tulemusena suures gaasi- ja tolmuvaringu piirkonnas molekulaarpilves umbes 4,6 mld aastat tagasi. Kokkulangenud piirkonna keskosas tekkis Päike. Väikesest osast massist moodustunud protoplanetaarses kettas tekkisid planeedid ja teised väikesed taevakehad. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
Hadaikum vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma. Ametliku geokronoloogilise skaala järgi on tegemist arhaikumi vanimasse aegkonda. Termini "hadaikum" mõtles välja USA geoloog Preston Cloud 1972. aastal. Algselt oli hadaikum mõeldud vanimate leitud kivimite eelse perioodina Maa ajaloos. -
4500 BCE
Kuu teke
4,5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku Theiaga ja selle tulemusel tekkis Kuu. -
4400 BCE
Algse atmosfääri teke
4,4mld aastat tagasi. Maa jahtudes tekkis kuum ja hõre atmosfäär peamiselt vulkaanidest eraldunud gaasidest. Poole miljardi aasta pärast kogunes jahtunud ja tahkunud Maa pinnale vesi. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
4mld - 2,5mld aastat tagasi. Geokronoloogilise skaala vanim eoon, sama vana kui Maa. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Elu arenes üksnes vee all, sest atmosfäär ei neelanud veel ultraviolettkiirgust. Tollane atmosfäär erineb oluliselt praegusest ja koosnes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumiks ajavahemikku ligikaudu 4,55 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Varem vaadeldi Arhaikumit aegkonnana. Praegu jaotatakse Arhaikum neljaks aegkonnaks. Neoarhaikum, mesoarhaikum, paleoarhaikum ja
eoarhaikum. atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. -
3800 BCE
Elu teke
Elu tekkis 3,8mld aastat tagasi. Esimesed organismid olid bakterid, mikroobid ja paljud vetikad. -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Periood 2500-542 ± 1 miljonit aastat tagasi. Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. Eristatakse paleo-, meso-ja neoproterosoikumit. Atmosfääri hapnikusisalduse kasv tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Ilmus teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline niinimetatud Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
See on periood 2500 miljonit aastat tagasi kuni 542 ± 1 miljoni aastat tagasi, Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine. Proterosoikum jaguneb paleoproterosoikumiks, mesoproterosoikumiks ja neoproterosoikumiks. Proterosoikumi lõpuks loetakse kambriumi plahvatust, mille tagajärjel hakkas maakeral laialdaselt levima keeruline, skelette omav elustik. -
542 BCE
Kambrium
542-485 mln aastat tagasi. Evolutsioon kiire ehk toimus Kambriumi plahvatus. Tekkisid kõik peamised tänapäeval eksisteerivate organismide ehitustüübid. Planktiliste vetikate hulk suurenes, vetikad toiduks loomadele. Selgrootud olid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine - röövloomade hambad tugevnesid, samas tekkis paljudel loomadel mineraalne toes ja tugev välisskelett. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
Fanerosoikumiks loetakse ajavahemikku alates 542 miljonist aastast tagasi kuni tänapäevani. Fanerosoikumile eelneb proterosoikum. Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks. Kainosoikum, mesosoikum ja
paleosoikum. Kolm aegkonda omakorda jagunevad üheteistkümneks ajastuks. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
Paleosoikum algas 540 miljonit aastat tagasi ning kestis 290 miljonit aastat, Paleosoikum on vanim fanerosoikumi aegkond. Paleosoikumile eelnes neoproterosoikum ja järgnes mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Kambriumi algusse jääb hulkraksete organismide kiire areng. Maismaad katsid suured metsad. -
485 BCE
Ordoviitsium
Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumile eelnes kambrium ja järgnes silur. Nimi pärineb tänase Suurbritannia aladel elanud keldi hõimu ladinakeelsest nimest ordovices. Ordoviitsium jaguneb kolmeks ajastikuks. Hilis, kesk ja vara ordoviitsiumiks. Ordoviitsiumi ajal kujunes väljapaleosoiline fauna. -
443 BCE
Silur
Algas 443,4±1,5 ning lõppes 419,2±3,2 mln aastat tagasi. Jaguneb neljaks ladestikuks/ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Přidoli. Luukalade ja veekogudele ja niisketele aladele lähedaste maismaataimede teke. Maismaataimed lihtsa ehitusega ning väikesed. Maismaa floora ja fauna hüppeline areng. Soojades meredes tekkisid käsnade, lubivetikate, korallide riftid, ujusid algelised kalad. Esimesteks maismaaloomadeks meriskorpionid, skorpionid ning tuhatjalgsed. -
419 BCE
Devon
Algas 419,2 ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Ajastu on nimetatud nimetatud Devoni krahvkonna järgi Inglismaal, ajastu kivimite esimeses uurimiskohas. Ulatuslike metsade moodustumine, suurenes oluliselt kalade mitmekesisus. Devoni kivimite paksus võib Eestis kohati ulatuda 500 meetrini. Jaguneb kolmeks ajastikuks hilis,- kesk-ja varadevoniks. -
359 BCE
Karbon
Vastab vahemikule 359-299 miljonit aastat tagasi. Karbon, tuntud ka kui kivisöeajastu, kuulub Paleosoikumi aegkonda. Maismaal vohasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuurte puukujuliste eellaste võimsad metsad. Maismaal levinud lülijalgsed, osad putukad lennuvõimega, ilmusid algelised roomajad. -
299 BCE
Perm
Perm vastab ajavahemikule 299-252 miljonit aastat tagasi, jaguneb loping, guadalup ning cisural ajastikuks. Selle lõpus tabas Maad ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus ~96% mereliikidest suure määra maismaaliikidega. Tekkis hiiglasliku Panthalassa ookeaniga piiratud hiidmanner Pangea, mille siseala oli kaetud valitseva karmi kliimaga kõrbega. Enamuses olid roomajad. Suurenes luukalade ja paljasseemnetaimede hulk. -
252 BCE
Triias
Ajavahemikul 252-201 miljonit aastat tagasi. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks: ülem-, kesk- ja alam triiaseks. Liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Ajastus tekkisid esimesed dinosaurused. Uus väljasuremine aitas kaasa nende muutumisele maismaa peamiseks loomarühmaks. Lõpus ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes karpide ning ammoniitide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
Mesosoikum ajavahemikul 251...65,5 miljonit aastat tagasi.Mesosoikumile eelneb Paleosoikum ja järgneb Kainosoikum. Mesosoikum jagatakse kolmeks ajastuks, millele vastavad samanimelised ladestud. -
201 BCE
Juura
201-145 mln aastat tagasi. Imetajad, roomajad, dinosaurused ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastule iseloomulikud loomad. Esimesed kilpkonnad, krokodillid ja linnud. Ookeanides hulgaliselt merelisi roomajaid -plesio- ja ihtüosaurusi. Suurt osa maismaast katab paljasseemnetaimedest koosnev mets. Juura jagatakse ülem-, kesk- ja alam juura ajastikuks. -
145 BCE
Kriit
Kestis vahemikus 145-66 miljonit aastat tagasi. Ajastu on jagatud ülem ja alam kriidi ajastikuks. Esimesed õistaimed, hiljem domineerisid maismaataimestikus. Meredes ja ookeanides ammoniidid ja lehmsarve taolised karbid - rudistid ning ihtüosaurused ja plesiosaurused. Ilmusid uued imetaja- ja linnuliigid, domineerisid dinosaurused. Ajastu lõpus hävisid tõenäoliselt meteoriidiplahvatusest tingitud massilises väljasuremises dinosaurused, hulk mereloomi. -
66 BCE
Paleogeen
65-23 miljonit aastat tagasi. Imetajad ja linnud arenesid perioodil kiiresti. Enamik imetajatest asus maismaal, vaalade eellased meredes. Ajastu alguses kliima soe, enamuses troopilised metsad, lõpupoole kliima jahenes ja heitleheliste taimede levik suur. Paleogeeni jooksul kujunesid ulatuslikud rohumaad. Ajastu jagatakse oligotseeniks eotseeniks ja paleotseeniks. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
Kainosoikum vastab ajavahemikule 65,5 miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Kainosoikum jagatakse kolmeks ajastuks, Kolm ajastut omakorda jagunevad seitsmeks ajastikuks. -
23 BCE
Neogeen
23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite kuju ja asukoht tänapäevastega sarnasemad, samuti taimestiku ja loomastiku põhijooned. Rohkem hakkasid levima hiired, maod, laululinnud, konnad, rotid. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas paiknesid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes, korduvad jäätumised, poolustele kujunes jääkate. Jagatakse jagatakse plio-ja miotseeni ajastikeks. -
2 BCE
Kvaternaar
2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid Aafrikas inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Surid välja mitmed imetajad ja linnuliigid, eeldatavalt inimese mõju kasvu tõttu planeedi elustikule. Ajastu jooksul kliima jahenes järsult ja aset leidsid tsüklilised muutused. Ajastu jaguneb holotseeniks ja pleistotseeniks.