-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisadu. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Selles perioodil on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Kuu tekkis Maa ja ühe teise väikese planeedi kokkupõrkel. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
3500 BCE
Stromatoliidid hakkasid arenema
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Seal toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
1900 BCE
Vanim eukarüoodi kivistis
-
560 BCE
Fosiilid proterosoikumi lõpust
-
542 BCE
Kambrium
Seal tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
535 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, nnäiteks käsijalgsed, korallid jt. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
480 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Siijades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rihfid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Suured muutused toimusid devonis ka maismaa. Kuid devoni ajastul oli maismaataimestik veel madal ja hõre. -
380 BCE
Esimesed metsad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Karboni ajastul tekkis palju kivisütt. -
300 BCE
Pangea hiidmanner
-
299 BCE
Perm
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. -
252 BCE
Triias
Triiase ajastu alguse elustik oli väga liigivaene, sest permi ajastu lõpus toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. -
146 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused. -
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Palegogeeni alguse kliima oli soe ja niiske. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum ehk uusaeg
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. -
2 BCE
Kvaternaar
Alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Toimus paljude loomade väljasuremine, näiteks mammut. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.