Geokronoloogiline skaala Rasmus A

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, olid sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis Maa ja teise, umbes planeedi Marsi suuruse väikese planeedi kokkupõrkel. Sellest löögist tekkinud rusud kogunesid Maa ümber orbiidile, moodustades Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladudest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Pole kindel kas elu Maale jõudis kosmosest või tekkis see siin ise. Elu tekkis veekeskonnas bakterite ja muude sarnaste organismide kujul.

Stromatoliitide arengu algus

3500 BCE

Proterosoikum ehk augeoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka praeguseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Paleosoikumi alguses oli hiidkontinent Gondwana moodustumas või äsja moodustunud ning asus lõunapooluse lähedal. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured roomajad ja esinesid esimesed tänapäevased taimed.

Fanerosoikum

542 BCE

Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks, millele vastavad samanimelised ladekonnad : kainosoikum, mesosoikum paleosoikum.

Kambrium

542 BCE

542-485 mln aastat tagasi. Kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Tekkisid kõik peamised ka tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid. Suurenes planktiliste vetikate hulk. Selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine- röövloomade hambad tugevnesid, seevastu tekkis paljudel loomadel mineraalne toes ja tugev välisskelett.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2023

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise suremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujnesid korallide, käsnade ja lubivetikate riftid. Primitiivsed kalad. Niiskete aladel lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate riffide suurenemine. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke. Esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

350-300 mln aastat tagasi. Võimsad metsad, osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

300-250 mln aastat tagasi. Hiidmanner Pangaea ümbritsetud hiiglaslikust ookeanist Panthalassa. Mandri sisealal kuiv kõrb, ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus Maa ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

252 BCE

See oli hiiglaslike maa-, mere- ja õhukoletiste – hiidsisalike ehk sauruste aeg. Aeg, mil taimed said õied ja lopsakad subtroopilised metsad ulatusid praeguse polaarjooneni. Aeg, mil pudenes kildudeks Pangaea hiidmanner ja kujunesid Atlandi ning India ookean, mil veteväli kattis ajuti suurema osa Euroopast ja tekkisid kõige rikkalikumad kulla ning musta kulla – nafta varud.

Triias

252 BCE

250-200 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik liigivaene. Esimesd dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Juura

201 BCE

200-150 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Tänapäevast tüüpi kalad. Enamus maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed imetajad

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

145-66 mln aastat tagasi. Maismaataimestikus domineerivad õistaimed. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Uued imetaja- ja linnuliigid, valitsevad dinosaurused. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

66 BCE

Kainosoikum vastab ajavahemikule 66 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
Kainosoikum jagatakse kolmeks ajastuks, millele vastavad samanimelised ladestud. Kolm ajastut omakorda jagunevad seitsmeks ajastikuks.

Paleogeen

66 BCE

66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

23-2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

2,5-0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.