Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Olavi A

By Olavi
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Kuu tekkis Maa ja teise Marsi-suuruse planeedi kokkupõrkel eraldunud suurest planeedi tükist.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Meredes tekkisid esimesed eluvormid. Arhaikumi ajast on leitud esimesi stromatoliite ehk mikroorganismidest ja bakteritest kujunenud kihistisi.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk Ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Toimus mitu suurt ülemaakeralist jäätumist, suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Tekkis esimene algeline nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Toimus äärmiselt kiire evolutsioon, tuntud kui kambriumi plahvatus. Tekkisid kõik peamised tänapäeval eksisteerivad organismide tüübid.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Tekkisid esimesed maismaataimed, kuid ajastu lõppes jääaja ja mereelustiku massilise väljasuremisega
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Taimestik laienes maismaale, tekkisid primitiivsed kalad ja maismaaloomad
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Merede elustik oli rikkalik, koosnedes korallidest ja suurtest kaladest. Maismaal tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid suured metsad, milles kasvasid hiiglaslikud osjade ja sõnajalgade eelkäiad. Osal putukatel tekkis lennuvõime ja tekkisid esimesed roomajad.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algus oli liigivaene, väljasuremisest taastumiseks läks umbes 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpus toimunud järjekordne väljasuremine tegi dinosaurused peamiseks loomarühmaks Maal. Ilmusid esimesed imetajad
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum

  • 229 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseosas oli kõrb. Maismaal olid ülekaalus roomajad ja meredes luukalad, suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Permi ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% liikidest.
  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Domineerisid dinosaurused. Dinosaurused, imetajad ja kahepaiksed vahetasid välja varasemad loomad, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Tekkisid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, millest sai kiiresti domineeriv taimerühm. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid linnu- ja imetajaliigid. Kriidiajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste väljasuremist algas kiire imetajate ja lindude evolutsioon. Enamus imetajaid elas maal, kuid mõned elasid ka meres. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli algselt soe ja niiske, seejärel jahenes, levinud heitlehised taimed. Tekkisid ulatuslikud rohumaad.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrid, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Poolustel kujunes jääkate. Aafrikas ilmusid hominiidid- inimese eellased.
  • 3 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimesete vahetud eellased, kellest arenes tänapäevane Homo sapiens. Surid välja mitmed imetajaliigid(mammut, karvane ninasarvik). Liikide väljasuremist on seostatud inimese mõjuga planeedi elustikule.