Geokronoloogiline skaala Nora Ly EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekke kohta on mitu hüpoteesi, kuid ühtegi pole suudetud tõestada. Kolm peamist hüpoteesi on, et:
1. Maa ja Kuu on tekkinud samal ajal ühest ja samast gaasi-tolmupilvest.
2. Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu.
3. Maa haaras enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, mis tekkisid tänu bakteritele ja mikroorganismidele. Stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tsüanobakterite abil suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ning ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Toimus saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. Kasvas vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad ja paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Madalmered muutusid kuivaks maismaaks ning elualade vähenemine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.

Siluri

443 BCE

Siluri soojades meredes tekkisid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesteks asustajateks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, paljusid meresid ja järvi asustasid kalad. Devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid lühikest aega võimelised ka maismaal elama.

Karbon

359 BCE

Karbonis oli maismaal võimasad metsad, mis koosnesid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuurdest puukujulistest eelastest. Metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, eelneva ajastu väljasuremise tõttu ning taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Tekkisid esimesed dinosaurused ja neist sai peamine loomarühm maismaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ning juba tänapäevast tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremises hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetaks meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, seejärel hakkas järk-järgult jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eelased. Kvaternaari jooksul on väljasurnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremise põhjuseks peetakse inimese mõju kasvamist planeedi elustikule.