-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor atmosfäär ja ookean. -
4600 BCE
Eelkambrium
Eelkambriumist on teada suhteliselt vähe kivistisi, sest pehme kehaga organismide fossiliseerumisvõimalused on väga väiksed. Termin "eelkambrium" on kasutusel siiski mitte ainult paleontoloogias, vaid ka teistes geoloogia harudes. Eelkambriumi jooksul tekkinud kivimid on enamasti moondunud ja neis on säilinud väga vähe kivistisi. Eelkambriumi kivimid paljanduvad näiteks Põhja-Kanadas ja Skandinaavias ehk Balti kilbil. Eelkambrium ei ole geokronoloogilise skaala ametlik ühik. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
Period: 4600 BCE to 542 BCE
Eelkambrium
-
4500 BCE
Kuu teke
Kuu päritolu seletatakse tavaliselt Marsi-suuruse kehaga - Theiaga, mis lööb vastu Maad, moodustades prügirõnga, mis lõpuks kogunes üheks looduslikuks satelliidiks Kuuks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. -
4000 BCE
Arhaikum
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum
Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Proterosoikumi lõpuks loetakse kambriumi plahvatust, mille tagajärjel hakkas maakeral laialdaselt levima keeruline, skelette omav elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Paleosoikum
Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Kambriumi algusse jääb hulkraksete organismide kiire areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed (okaspuud). Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril. -
542 BCE
Kambrium
Kambriumi kihtidest on leitud usse, kõhtjalgseid, peajalgseid, lukuta käsijalgseid, trilobiite, foraminifeere ja akritarhe. Nende kompleksid on aluseks setendite stratigraafilisel liigestamisel. Kambriumis hakkas setete tekkimise protsessis tähtsat osa etendama ka biogeenne tegur. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ordoviitsiumi ajal kujunes välja paleosoiline fauna, mille häving saabus permi lõpu väljasuremisega. See on läbi aegade suurim väljasuremissündmus Maal. Ka Gondwana jäätumisega on seotud väljasuremissündmus. Siis hukkus 70–80% liikidest ja 22% selgrootute sugukondadest. Tüüpiliselt väljasuremissündmustele asendusid provintsiaalsed ookeanilised faunad kosmopoliitsetega. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
Maismaataimede vanimad fossiilid pärinevad Siluri ladestust. Cooksonia perekonda kuuluvad soontaimed, Baragwanathia. Siluris ilmusid ka esimesed luukalad – akantoodid. Luukalad olid samuti esimesed selgroogsed, kel arenesid välja lõuad.Suuresti kasvas eurüpteriidide liigirikkus, nende ideaalne elukoht oli siluris laialdaselt levinud šelfimered.Teine lülijalgsete takson, mille liikide arv suurenes, oli trilobiidid. Rikkalikult leidus ka siluris erinevaid käsijalgseid, meriliiliaid ja molluskeid. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Kõrge keskmise temperatuuri tõttu oli troopikameredes väga mitmekesine põhjaelustik. Suurtel aladel tekkisid korallidest ja stromatopooridest koosnevad rifid. Meredes moodustusid rüükalad, kes ajastu lõpuks välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed kahepaiksed-tetrapoodid. Mere faunas domineerisid jätkuvalt sammalloomad, brahhiopoodid ja korallid. Külluslikult oli meriliiliaid ja esines ka trilobiite. Mitmekesisemaks muutusid kõhrkalad ja luukalad. Maismaataimestik, soontaimed, sõnajalgtaimed. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Karboni ajastul arenesid loomastikus kiiresti maismaaselgroogsed nagu näiteks algelised kahepaiksed (stegokefaalid) ja roomajad. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
299 BCE
Perm
Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest ja suurel hulgal maismaaliike. Ühe põhilise massväljasuremiseni viinud põhjusena tuuakse välja Siberi aladel toimunud ja ligi miljon aastat väldanud ulatuslikku vulkaanilist aktiivsust, mille tulemusena sattus atmosfääri suures koguses osoonikihti hävitavaid aineid. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Mesosoikum
Mesosoikum egk vanaaegkond oli hiiglaslike maa-, mere- ja õhukoletiste – hiidsisalike ehk sauruste aeg. Aeg, mil taimed said õied ja lopsakad subtroopilised metsad ulatusid praeguse polaarjooneni; mil pudenes kildudeks Pangaea hiidmanner ja kujunesid Atlandi ning India ookean; mil veteväli kattis ajuti suurema osa Euroopast ja tekkisid kõige rikkalikumad kulla ning musta kulla – nafta varud. -
252 BCE
Triias
Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest). -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
201 BCE
Juura
Eriti iseloomulikud olid hiidroomajad - saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Roomajate ja lindude vahevorm oli ürglind. Ta oli väike, tuvist pisut suurem olevus, kes lendas üsna halvasti, tema keha oli kaetud sulgedega, kuid tal oli pikk saba ja tiibade otsas paiknesid küünised, nokk puudus, seevastu olid tal aga hambad. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
145 BCE
Kriit
Kriidi ajastu lõpuni domineerisid maismaal saurused, kes olid välja arenenud juba Triiase ajastul. Taimestikus hakkasid kiiresti arenema õistaimed. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Kainosoikum
Kainosoikum ehk uusaegkond on aeg, mil toimusid mandrite kerkimine, kliima jahenemine ning mandrite jäätumine (jääajad). -
66 BCE
Paleogeen
Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Üks tähtsamaid imetajaliike oli aja jooksul Homo sapiensiks arenenud primaadid. -
Period: 66 BCE to 1 CE
Kainosoikum
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
23 BCE
Neogeen
Kõik Bovidae perekond, kuhu kuuluvad kitsed, antiloopid, lambad ja teiselt poolt Cervidae sugukonna perekonnad, Kuhu kuuluvad hirved ja hirved, laiendasid nad oma leviala oluliselt. Arendati taimi, mis suudaksid kohaneda madala temperatuuriga keskkonnas, näiteks rohttaimed. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Kvaternaari iseloomustavad kliima järsk jahenemine ja tsüklilised muutused, liustike kujundatud pinnavormid ning inimese suurenenud mõju. Inimtegevus on suuresti muutnud keskkonda, sh mõjutanud ja kujundanud maastikku ning elu Maal. Kliimamuutused on kiirendanud taimestiku, loomastiku ja inimese evolutsiooni. -
Period: 2 BCE to 1 CE
Kvaternaar