Geokronoloogiline skaala Miriam EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis Maa ja teise, umbes planeedi Marsi suuruse väikese planeedi kokkupõrkel. Seda planeeti kutsutakse Theiaks. Sellest löögist tekkinud praht kogunes Maa ümber orbiidile, moodustades Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arenesid algelised eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Säilinud bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesile suurenes elutegevusele hapnikusisaldus atmosfääris ja ookenaide pinnakihis. Jäätumised. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis tänapäevalgi eksisteerivad, aga ka suurem osa tänapäevaseid loomahõimkondi. Nn plahvatus. Planktonist kasvas vetikate hulk, mis oli toiduks loomariigile, kuhu ilmusid üksteise järel paljude selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Röövloomade lõugade ja hammaste ehituses toimus evolutsioon ehk toimus nn võidurelvastusmis evolutsioone.

Fanerosoium

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul hakkas kliima kiirelt jahenema, mis lõppes jääajaga, Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ligi 100 m võrra, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimede maismaa asustamine, need olid lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel tekkisid suured riffid. Mõned kalad kasvasid väga suureks ja said ajastu tippkiskjateks.Esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed

Karbon

359 BCE

Võimsad metsad, milles kasvasid tänapäevaste sõnajalgade ja teiste taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutunud alade metsade surnud puidust kujunesid välja kivisöelademed. Maismaal elas hulgaliselt lülijalgseid. Putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseelus valitses karmi kliimaga kõrb, seega olid ülekaalus roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille käigus kadusid 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Elu oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud taaskordne väljasuremine andis neile võimaluse saada peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, seal elasid ka tänapäeva laadsed kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, mis kiiresti hakkasid domineerima maismaataimestikku. Meresid domineerisid plesiosaurused, ihtüsaurused ning rudistid. Maismaal ikkagi dinosaurused, aga arenesid uued imetajate ja lindude liigid. Ajastu lõpus toimus taaskord väljasuremine (meteoriidiplahvatus), mis tappis dinosaurused ja paljud merelisid roomajad.

Esimesed roomajad

140 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Paleogeen

66 BCE

Dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremine, lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Esimesed primaadid. Kliima oli ajastu algul soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Ajapikku kliima jahenes, kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

64 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastik ja taimestik said tänapäevase väljanägemise. Laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud, rotid ning hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimeste eelkäijad hominiidid.

Inimahvide teke

8 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Sel ajastul ilmusid vahetud inimeste eellased. Sel ajastul suri välja suurel hulgal imetajaid, mis võib olla põhjustatud inimeste kasvava mõjuga planeedil.