Geokronoloogiline skaala, Mikk, G2R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld - 4,0 mld aastat tagasi. Oli vulkaaniliselt aktiivne ja olid meteoriidi sajud. Hadaikumi lõpuks tekkis algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid leidub Kanadast, Gröönimaalt ja Austraaliast.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku taevakehaga Theia ja tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestis 4,0 mld - 2,5 mld aastat tagasi. Meredes hakkasid arenema esimesed eluvormid. Selle ajastu ladestustest on leitud stromatoliite.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Leitud on bakterite, mikroobide ja vetikate tekitatud stromatoliite.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestis 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapniku kogus atmosfääris ja hüdrosfääris. Toimus mitu suurt jäätumist.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Evolutsiooni väga oluline osa, sest võimaldas keerukamate organismide teket.

Eukarüootide areng

1900 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus saak- ja röövloomade samaaegne evolutsioon.

Fanerosikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Arenesid esimesed maismaataimed. Troopikalistes meredes oli rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul jahenes ning algas jääaeg. Jääaja tuleku tõttu mereelustik massiliselt suri välja.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed kasvasid niisketel üleujutatud aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes oli rikkalik elustik. Mitmete kalade suur kasv, tegi neist tippkiskjad. Ajastu lõpuks tihenes maismaataimestik ja tekkisid esimesed metsad. Tekkisid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea ja ookean Panthalassa. Mandri siseala oli kõrb, karmi kliima tõttu olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppedes hävis kuni 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas merelisi roomajaid-ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed imetajad

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

lmusid esimesed õistaimed. Ookeanides ja meredes pesitsesid rudistid. Põhilised olid maal dinosaurused, kuid arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed õistaimed

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, linnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased inimese eellased. Ajastu jooksul toimus mitmeid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on jõudnud tänapäeva inimese tekkimiseni. Ajastujooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.