Geokronoloogiline skaala Miira EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maad tabas Marsi-suurune planeet nimega Theia, mille tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, millest paljudes on säilinud bakterifossiile. Stromatoliidid hakkasid arenema umbes 3,5 mld aastat tagasi.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Ürgookeani vesi oli väga kuum. Õhukiht tekkis vulkaanide poolt pursatud veeaurust ja gaasiosakestest. Bakterid, mis tekkisid ürgookeanis, olid esimesed elusolendid Maal. Maismaa oli tühi ja eluta.

Stromatoliitide areng

3500 BCE

Stromatoliidid on mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Need arenesid välja arhaikumi meredes.

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeani pinnakihis hapnikusisaldus. Tekkisid mitmerakulised organismid ja arenesid eukarüootid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Mitmerakulised organismid tekkisid tänu bakterite elutegevusele. Ookeanite pinnakihis ja ka atmosfääris suurenes hapnikusisaldus.

Eukarüootide areng

1900 BCE

Esmastest eeltuumsetest organismidest kujunesid tänu endosümbioosile päristuumsed organismid ehk eukarüoodid. Vanim eukaüroodi kivistis on leitud USAst Michiganist.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad ning mõndadel loomadel kujunes mineraalne toes. Tekkisid esimesed kalad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg muutis paljud madalmaad kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu meredes kujunesid rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning maismaad hakkasid asustama ka loomad, nt tuhatjalgsed ja meriskorpionid.

Devon

419 BCE

Tekkisid esimesed metsad ja esimesed kahepaiksed. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning śelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Karboni ajastul elas suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos Arthropleura, kelle pikkuseks oli 2.6m. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa hiidookean. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Alguses oli väljasuremise tagajärgedel elustik liigivaene. Ilmusid dinosaurused ja imetajad. Üks varasemaid imetajasarnaseid loomi oli Morganucodon. Meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Tekkisid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed roomajad, õistaimed ja mesilased. Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Tekkisid esimesed jänesed ja kassid. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Metsade asmele kujunesid savannid ja preeriad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas tekkisid inimahvid. Neogeeni jooksul jahenes maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Aafrikas ilmusid inimeste vahetud eellased. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.