-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas taevakeha Theiaga kokku. Tekkis kuu -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
4 mld kuni 2.5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid esimesed eluvormid. Säilinu vanimad stromatoliidid ning mikroorganismid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Esimesed üherakulised organimsid
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele kasvas hapniku sisaldus ookeanite pinnakihis ja atmosfääris. Leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega. Mitmerakuliste organismide teke. Tekkis pehmekehaline elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
1500 BCE
Eukarüootide areng
-
542 BCE
Kambrium
Toimus väga kiire evolutsioon. Tekkisid selgrootute rühmad ja esines palju vetikaid. Kujunesid välja välisskeletid. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
530 BCE
Esimeste kalade teke
-
485 BCE
Ordoviitsium
Arenesid esimesed maismaataimed. Troopikalistes meredes oli rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul jahenes ning algas jääaeg. Jääaja tuleku tõttu ookeanipind alanes 100m võrra, mis omakorda põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise. -
470 BCE
Esimeste maismaataimede teke
-
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate riffid. Samuti ujusid primitiivsed kalad. Esimesed maismaa loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Troopikameredes oli rikkalik põhjelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja triloobiidid). Mitmete kalade suur kasv, tegi neist tippkiskjad. Ajastu lõpuks tihenes maismaataimestik ja tekkisid esimesed metsad. Samuti tekkisid esimesed kahepaiksed. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
380 BCE
Esimesed metsad ja putukad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, kolade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal toimetas rohkesti lülijalgseid. Osad putukad arenesid lennuvõimeliseks. Maismaale tekkisid esimesed roomajad. -
Period: 359 BCE to 229 BCE
Karbon
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea, mis oli ümbritsetud Panthalassa ookeaniga. Mandri siseala oli kõrb, karmi kliima tõttu olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, hävis kuni 95% kõigist liikidest. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Triias
Alguses kimbutas liigivaesus, Permi ajastul juhtunud väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
230 BCE
Esimesed dinosaurused
-
210 BCE
Esimesed imetajad
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suurenes dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal. Ookeanides rohkelt merelisis roomajaid- ihtüosaurusi, pleiosaurusi. Suure osa maismaast katsid paljasseemnetaimedest metsad. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
lmusid esimesed õistaimed ning hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes pesitsesid rudistid. Põhilised dinosaurused, kuid arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. -
145 BCE
Dinosauruste väljasuremine
Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Paleogeen
Lindudel ning imetajatel toimus kiire evolutisoon. Imetajad muutusid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal ja vaalade eellased paiknesid meredesse . Algselt soe ja niiske kliima, kuid hiljem hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. -
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Rohkem hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kliima jahenemine, millega kaasnesid korduvad jäätumised. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Maa asustasid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, nende evolutsioon viis tänapäeva inimese ehk Homo sapiens`i tekkeni. Ajastul surivölja palju imetajaid- mammutid, karvaneninasarvik. Väljasuremise põhjuseks arvatakse inimtegevust. -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar