Geokronoloogiline skaala Markus R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld. Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedast meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid ainult Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas toonast (proto)Maad kusagil Marsi suurune planeet, mida kutsutakse Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenevad algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifosiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäeva loomhõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine. Näiteks röövloomadel arenesid hambad, mille vastu saakloomadel arenesid tugevamad välisskeletid, teokojad jne.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi ajal on kliima soe. Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Tekivad esimesed maismaataimed. Ajastu lõpus langesid temperatuurid drastiliselt ja sellega kaasnes jääaeg. Tänu sellele madales veetase ja tekkis maismaad. Selle tõttu suri ka palju mereelustiku.

Silur

443 BCE

Kujuneisd käsnad, korallid, lubivetikad ja primitiivsed kalad. Masimaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Ilmusid esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Meri kihab elust. Kalad, kes nüüd võisid kasvada väga suureks, olid tippkiskjad. Maismaal tekivad esimesed metsad. Tekkisid kahepaiksed - selgroogsed, kes suutsid lühikest aega maismaal elada..

Karbon

359 BCE

Maismaal on suured ja võimsad metsad. Seal kasvasid hiiglaslikud osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Masismaal elas palju lülijalgseid, tekkisid roomajad ja lennuvõimeleised putukad.

Permi

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mille ümber asus Panthalassa ookean. Mandri keskel asus suur kõrb. Seal suutsid elada roomajad. Selle tõttu oli neid maaloomastikus enamuses. Suurenes taimestikus paljasseemnetaimede ja meres luukalade oskakaal. Ajastu lõpeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Hukkub 95% liikidest.

Triaas

252 BCE

Periood on väljasuremise tõttu liigivaene.Sellest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmuvad esimesed dinosaurused. Toimus veel kord välje suremine, mille tõttu muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triaase ajastu loomad. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.Ookeanides elas palju merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Metsad koosnevad paljasseemnetaimedest.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Domineerisid maismaataimestiku. Maismaad valitsevad dinosaurused. Arenevad uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpus toimus väljasuremine, mille käigus häinesid dinosaurused ja merelised roomajad. Väljasuremise populaarseim põhjus on meteoriidiplahavatus.

Paleogeen

66 BCE

Pärast väljasuremist hakkas ellujäänud imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajate rühm muutub liigirikkaks, neid elab enamasti maismaal, kuid ka vees. Perioodi alguse kliima oli soe ja niiske. Tekkisid esimesed rohumaad, preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik sarnanes tänapäevasele. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliima jaheneb ja Maa jäärub mitu korda. Poolustele kujunesid jääkatted. Aafrikas ilmusid inimese eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese eellased, kellest saavad tänapäeva inimesed. Sureb välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmede loomade väljasuremine on seotud inimtegevusega.