-
4600 BCE
Hadaikum
Kestvus 4.6 - 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidi sajud. kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku taevakehaga Theia ning selle tagajärjel tekkis kuu. -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid. Mikroorganismide, näiteks tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised. Bakterifossiilid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Maa jäätus mitmeid kordi. Aegkonna lõpus tekkis Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Kambrium
Kambriumi plahvatus: tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Suurenes planktiliste vetikate hulk ning ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Tekkisid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mille tõttu mereelustik suri massiliselt välja. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatut riftid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning ka esimesed loomad läksid maismaale, nagu näiteks skorpionid ja tuhatjalgsed. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel olid suured riffid korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate elutegevuse tõttu. Rüükalad ja vihtuimsed, kes olid asustanud paljusid meresid ja järvi, kasvasid suureks ning olid tippkiskjad. Maismaa taimestik oli ajastu algul madal ja hõre, kuid lõpuks tekkisid esimesed metsad. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid suured metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad. -
300 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal oli kuiv kõrb. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad ning taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadusid 95% Maad asustanud liikidest. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
250 BCE
Triias
Elustik vaikselt taastus. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ajastu lõpus ilmusid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
200 BCE
Juura
Dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal suurenes. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, nagu ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Maismaa oli enamalt jaolt kaotu tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiiresti domineerisid maismaatimestiku. Ookeanites ja meredes elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammoniidid ja karbid. Maismaal domineerisid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised. -
66 BCE
Paleogeen
Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetjad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaalm, ainud vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid järk-järgult hakkas see jahenema. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad, mis asendasid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tönapäevased linnud ja imetajad ning Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased ning ajastu jooksul on surnud välja palju imetaja- ja linnuliike inimtegevuse tõttu.