Geokronoloogiline skaala Maarja-Helena BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne ja sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid, kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas Teiaga ja moodustus kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Algeliste eluvormide teke. Sellest ajaperioodist on leitud vanimad stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimuvad mitmed jäätumised.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Periood mil tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kliima oli valdavalt soe ning troopikameredes elas rikkalik elustik, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustik suri massiliselt kuna jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise. Ilmusid esimesed maismaataimed.

Esimesed maismaataimed

460 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ning ujusid ka primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maapinna asustamist ning maad hakkasid asustama ka maismaaloomad.

Devon

419 BCE

Mereelustik kasvas pidevalt. Devoni perioodi algul oli maismaataimestik hõre kuid ajastu lõpuks tekkisid ka esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised maismaal lühikest aega hakkama saama.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

360 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, rohkesti oli ka lülijalgseid ning ilmusid ka esimesed roomajad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.

Perm

299 BCE

Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada kuiva kõrbe aladel ning suurenes paljasseemnetaimede ülekaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene, kuid ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Esimesed imetajad

202 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ning roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides oli kirev elustik ning leidus ka esimesi tänapäevaseid kalu.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Taimestiku vallutasid õistaimed ning maismaad valitsesid dinosaurused. Arenesid uued linnu-ja imetajaliigid. Kriidi ajastu lõpuks peetakse meteoriidiplahvatust, mille käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad jt.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Paleogeen

66 BCE

Dinosauruste väljasuremise tõttu muutusid imetajad liigirikkamaiks rühmaks (ilmusid ka esimesed primaadid). Perioodi algul oli kliima soe ja niiske, kuid paleogeeni lõpu poole hakkas kliima jahenema ning seniste metsade asemele kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Ilmusid ka esimesed hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi (poolustel kujunes jääkate).

Inimahvide teke

3 BCE

Kvarternaar

2 BCE

Ilmusid esimesed vahetud inimese eellased - perekond Homo esindajad. Kvarternaari jooksul suri välja palju imetaja-ja linnuliike seoses inimese üha suurema mõjuga planeedi olustikule.