Gc

Geokronoloogiline skaala Loore BK

By LooreRaat
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias, Gröönimaal.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkes Theiaga ning sellest kokkupõrkest moodustus kuu
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Meredes arenesid alges eluvormid. Arhaikumi ladestusted on vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Ookeanite pinnakihis ja atmosfääris suurenes hapnikusisaldus. Maa oli kaetud ulatuslikult jääga. Aegkonna lõpuks oli ilmunud teadlaste seas skeletita nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kujunesid esimesed kalad. Tekkisid kõik organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ning tänapäevased loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid tolleaegse loomastiku toidulaual. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. Kujunes mineraalne toes.
  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Palesoikum ehk vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kujunesid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, mis muutis madalmered kuivaks maismaaks. Kuna elualad vähenesid, toimus mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Niisketel aladel kasvavad lihtsa ehitusega taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, skorpionid, meriskorpionid.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikamerede põhjaelustiku moodustasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tolleaegsed tippkiskjad olid meresid ja järvi asustavad kalad, nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed. Devoni alguses olid maismaal asustavasd taimed hõredad ja madalad, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Tekkisid esimesed selgroogsed, kes said minna maismaale ainult lühikeseks ajaks.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad. Seal kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ainus geoloogiline ajastu, kus on tekkinud kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad maismaal.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Permi ajastu maismaal suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Permi lõpus toimunud väljasuremise tõttu läks 10 miljonit aastat, et sellest taastuda. Seetõttu elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus järgmine suur väljasuremine. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanites elasid ihtüosaurused, plesiosaurused ning tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid maismaa taimestikku domineerima. Maismaal valitsesid dinosaurused. Kujunesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille peamiseks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus, ning dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse, aga enamik imetajad elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid
  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

    .
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Inimahvide teke. Kliima jahenes oluliselt. Poolustel kujuned jääkate.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimeste vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul surid välja mammutid, karvased ninasarvikud, dodo ja moa linnud. Seda seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar