Geokronoloogiline skaala Kristjan R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6miljardit kuni 4 miljardit aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Selles perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 miljardit aastat tagasi pörkus maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestis 4 miljardit kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutes on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustused. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliidid hakkavad arenema

3500 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

2,5-0,54 mld aastat tagasi - fotosünteesivad tsüanobakterid tõstavad hapnikutaset. Mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (ilma skeletita) Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuline organism

2100 BCE

2,1 mld aastat tagasi tekkis mitmerakuline organism.

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis, leitud USAst Michiganist

Kambrium

542 BCE

542-485 mln aastat tagasi. Toimus väga kiire evolutsioon. Kasvad vetikate hulk ja need olid toiduks rikkalikule loomastikule. Paljud selgroogsete rühmad: Käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, jülijalgsed ja limused. Mineraalsed koed: tigudel, karpidel kojad ja trilobiitidel tugev välisskelett.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485-443 mln aastat tagasi soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Kuni 100m võrra meretase alanes. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed

Odasabade fossiilid

450 BCE

Tänapäevalgi elavate odasabade varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.

Silur

443 BCE

443-419 mln aastat tagasi kujunesid rifid, maismaataimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

419-359 mln aastat tagasi elas troopikameredes rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni lõpuks olid juba tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid selgroogsed ja suutsid lühikest aega elada veest väljas.

Esimesed metsad

384 BCE

Tekkisid esimesed metsad.

Esimesed kahepaiksed

374 BCE

Tekkisid esimesed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

350-300 mln aastat tagasi katsid maismaad võimsad metsad - hiiglasuured osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Kujunesid kivisöelademed surnud puidust. Osadel putukatel arenes lennuvõime ja tekkisid esimesed roomajad.

Maa ajaloos suurim maismaalülijalgne

315 BCE

Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6m.

Perm

300 BCE

300-250 mln aastat tagasi tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomatikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kuivas kõrbe kliimas elada, mis kattis kogu siseala. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

250-200 mln aastat tagasi ilmusid esimesed dinosaurused ning esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu oli alguses üsna elustikuvaene ja võttis 10 miljonit aastat taastuda ja järjekordne väljasuremine ajastu lõpul andis võimaluse dinosaurustel muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Ilmusid esimesed dinosaurused.

Imetajate ilmumine

205 BCE

Morganucodon oli üks varaseimaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.

Juura

200 BCE

200-145 mln aastat tagasi vahetusid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosauruseid ja plesiosauruseid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Ilmusid esimesed linnud

Kriit

145 BCE

145-66 mln aastat tagasi tekkisid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimsetikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Kriidi lõppus toimus massiline väljasuremine - hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

134 BCE

Ilmusid esimesed roomajad.

Esimesed õistaimed

128 BCE

Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi.

Esimesed mesilased

100 BCE

Tekkisid esimesed mesilased.

Raide kõrgaeg

95 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Paleogeen

66 BCE

66-23 mln aastat tagasi algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid välja preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

53 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

23-2,5 mln aastat tagasi omandas loomastik ja taimestik tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahtus oluliselt ja tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

4 BCE

Mammutite väljasuremine

3 BCE

Kliimamuutuse tõttu välja durnud mammutid olid tänapäeva elevantide eelkäijad.

Kvaternaar

2 BCE

2,5-0 mln aastat tagasi ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari ajastul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.