Geokronoloogiline skaala Kristin A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

kestus 4 mld kuni 2,5 mld. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum e. ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 0,542 mld. Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Sel ajajärgul toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum e. agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Lisaks tekkisid ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e. vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Valitses rikkalik elustik soojades troopikameredes. Hakkasid kasvama esimesed maismaataimed. Ajastu vältel oli soe kliima, mis aga lõppes järsu jahenemise ning jääajaga. Tänu kliima jahenemisele muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks, ning mereelustikus toimus massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid mitmed veeloomad. Taimed jätkasid austamist maismaal. Maismaale jõudsid ka esimesed loomad, nt skorpion.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes valitses rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks, mis tegi neid tolleaegseteks tippkiskjateks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning kahepaiksed(selgroogsed).

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Selleks ajastuks katsid maismaad uhked metsad ja kujunesid esimesed puidust kivisöelademed. Esimest korda tekkis osadel putukatel lendamisvõime ning maismaale tulid asustama esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis esimene hiidmanner nimega Pangea. Maismaa elustikus olid ülekaalu tulnud roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ning luukalade osakaal. See ajastu lõppes maailma suurima väjasuremisega. Kadus pea 95% Kõigist Maad asustanud liikidest. Peamiseks põhjuseks oli karm kliima.

Triias

252 BCE

Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Tänu eelnevale väljasuremisele, oli see ajastu üsna liigivaene. Taastumiseks kulus pea 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Ka see ajastu lõppes väljasuremisega.

Mesosoikum e. keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanis asutses tihedalt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba ka tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud metsaga. Vahetus välja suur osa eelmise ajastu loomastikust.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid taimestikku ruttu domineerima. Maismaal valitsesid dinosaurused ning mitmed uued imetaja-ja linnuliigid. Ajastu lõppes massilise väljasuremisega, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. Hävisid dinosaurused ja paljud merelised loomad.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, viimastest elasid enamus maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, peale mida hakkas ta vaikselt jahenema. See põhjustas valdavaks taimestikuks heitlehised. Mitmeid metsi hakkasid asendama välja kujunenud preeriad ja savannid.

Kainosoikum e. uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 mln kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia ning taimestiku ja loomastiku põhijooned hakkasid võtma tänapäeva ilmet. Laiemalt hakkasid levima väiksemad imetajad ja roomajad. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln aastat kuni tänapäev. Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimeseni. Ajastu jooksul on välja surnud mitmeid linnu-ja imetajaliike. Selle põhjuseks seostatakse inimese kasvavat mõju planeedile ja selle elustikule.