-
4600 BCE
Hadaium
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimid on säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkus kokku Theiaga. -
Period: 4400 BCE to 4000 BCE
Varajane atmosfäär
H2O, vesiniktsüaniid (HCN), ammoniaak (NH3), metaan (CH4), väävel, jood, broom, kloor, argoon -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum e ürgeoon
-
Period: 4000 BCE to 3300 BCE
Sekundaarne atmosfäär
4,0 miljardil domineerivad H2O, CO2 ja lämmastik (N). Atmosfääri jahtumine põhjustab sademeid ja ookeanide arengut.
CO2, H2O, N2 domineerivad 3,0 miljardil, hakkab kogunema O2. -
3800 BCE
Arhaikum
Elu teke. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised. Säilinud on ka bakterifossiile. -
3500 BCE
Arhaikum, stomatoliidide arenemise algus
-
Period: 3300 BCE to 1 BCE
Praegune atmosfäär (living atmosphere)
N2 - 78%, O2 - 21%, Argoon - 0.9%, CO2 - 0.036%. Kestab tänapäevani. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e agueoon
-
2100 BCE
Proterosoikum
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis hapnikusisalus. Toius mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik -
1500 BCE
Eukarüootide areng
-
542 BCE
Kamrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum e vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kamrium
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustiku massline väljasuremine elualade vähenemise tõttu. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Taimed jätkasid maismaa asustamist, ka loomad hakkasid maismaad asustama. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Paljud merest ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning muutusid tolleaegseteks tippkiskjateks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Period: 359 BCE to 300 BCE
Karbon
-
320 BCE
Arthropleura
-
Period: 300 BCE to 250 BCE
Perm
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal taimestikus, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega (kuni 95% kõigist liikidest). -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Nesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Triias
Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul järjekordne osade liikide väljasuremine. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 250 BCE to 200 BCE
Triias
-
210 BCE
Morganucodon
-
200 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaad kattis tihe mets. -
Period: 200 BCE to 145 BCE
Juura
-
180 BCE
Ammoniidid
-
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaad kattis tihe mets. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Paleogeen
Linndude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse klima oli soe ja niiske, troopilisedmetsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-jargult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Ajastus kujunesid välja ulatuslikud rohumaad. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Palogeen
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Aafrikas ilmusid varased homiidid. Ajastu jooksul Maa kiima jahenes. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud ellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud
palju imetajad- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike
(dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse
inimese mõju planeedi elustikule. -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar