Geokronoloogiline skaala Ken-Rick G2R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne Maa koor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Australias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis, mis tulenes fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusest. Sellel ajastul toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, mis aga lõppes järsu jahenemise ning jääajaga. Tänu kliima jahenemisele muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks ning mereelustikus toimus massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid mitmed veeloomad. Taimed jätkasid asustamist maismaal. Maismaale jõudsid ka esimesed loomad, nt skorpion.

Devon

419 BCE

419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks, mis tegi neid tolleaegseteks tippkiskjateks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Suured ja võimsad metsad koos osjade, koldade ja sõnajalgade eellastega. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Rohkesti lülijalgseid, teatud putukatel lennuvõime, tekkisid ka esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Hiidmanner Pangaea ümbritsetus hiiglasliku ookeani Panthalassaga. Sisemanner kõrb soomajad kõige rohkem. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus kadus kuni 95% liikidest mis on ka Maa ajaloo kõige suurem väljasuremine.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu algas liigivaeselt. Dinosaurused olid esimesed peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Ammoniitide ja karpide osakaal meres tõusis.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkesti merelisi roomajaid ookeanis. Enamus maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Õistaimed domineerivad maismaataimestik. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Valitsevas positsioonis dinosaurused. Uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Linnud ja imetajad arenesid kiiresti. Suurem osa imetajaid maismaal, vaalade eelased meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid suured rohumaad, preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite kujud ja asukohad omandasid tänapäevase ilme, tulid ka loomade ja taimede põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas varased inimese eellased. Kliima jahenes, korduvalt jäätus. Poolustele tekkis jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu alguses inimese vahetud eellased. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.