Geokronoloogiline skaala Katariina G2R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld- 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne periood ja esinesid sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpus kujunesid algne maakoor atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas 4,5 mld aastat tagasi kokku Theiaga ja moodustus

Esmane atmosfäär

4400 BCE

Staadiumi kestvus oli 4,4-4 mld aastat tagasi. Atmosfäär koosnes enamasti veest, vesiniktsüaniidist, ammoniaagist, metaanist jms. Kergemad gaasid nagu vesinik ja heelium pääsesid kosmosesse, kogu vesi atmosfääris oli veeauru kujul, kuna temperatuurid Maal olid siis väga kõrged.

Arhaikum

4000 BCE

Kestis 4 mld- 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ajastu ladestutest on pärit vanimad stromatoliidid ehk kihilised moodustised. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Sekundaarne atmosfäär

4000 BCE

Kestis 4-3,3 mld aastat tagasi. Algselt domineerisid atmosfääris vesi, süsihappegaas ja lämmastik. Atmosfääri jahtumine tõi endaga kaasa sademeid ja ookeanide tekkimise. Hiljem domineerivad atmosfääri endiselt vesi, süsihappegaas ja lämmastik, aga hakkas kogunema ka hapnikku. Atmosfääris hakkas ilmnema elu.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

3 miljardit aastat tagasi toimus arvatavasti bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Loomad, taimed, seened ja hulkraksed loomad arenesid umbes 0,7-1,2 mld aastat tagasi, esimesed selgroogsed 0,5 mld aastat tagasi ja homiinid 0,4-0,7 mld aastat tagasi. Tänapäeva inimliigi areng algas umbes 200 000-300 000 aasta eest. Ettekujutus looma ja taimeriigi evolutsioonist tugineb peamiselt kivististele.

Praegune atmosfäär

3300 BCE

3,3 mld aastat tagasi kujunes välja atmosfäär, milles abil eksisteerime me ka praegu. Evolutsioon ja elu teke kasvatas hapniku taset õhus 21%-ni.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestis 2,5 mld- 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeani pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus teadlaste seas vaidlusi tekitav nn. pehmekehaline Edicara elustik, mille hulka võisid kuuluda ka tänapäevaste rümade esindajad kui ka nüüdseks väjasurnud liigid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

"Lumepalli Maa"

650 BCE

Umbes 650 mln aastat tagasi toimus Maal ekstreemne jääaeg, kus liustik ulatus poolustelt ekvaatorini. Teadlased küsitlevad siiani seda, kas kogu ookean oli sel perioodil täielikult jäätunud, või ainult mandrid olid kaetud jääga. Arvatakse, et Maa sulamise põhjustasid laamade liikumisega kaasnevad vulkaanipursked, mis paiskasid õhku piisavalt süsihappegaasi, et see põhjustas kliimasoojenemise ning sulatas lõpuks kogu jää üles.

Kambrium

542 BCE

Kestis 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. See kõik toimus väga kiiresti ning seda tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis hakkasid järjest tekkima erinevad selgrootud nagu näiteks käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Arvatakse et välisskelett nagu nt koda tigudel kujunes välja vastusena röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestis 485-443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumiajastu oli valdavalt soe. Troopiline mereelustik oli rikkalik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul tekkis kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Selle tõttu vajus ookeanipind kuni 100m, mis muutis paljud mered kuivaks maismaaks. Tekkis massiline mereelustiku väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestis 443-419 mln aastat tagasi. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Käsnad, korallid ja lubivetikad ehitasid riffe. Esimesed taimed olid lihtsa ehitusega, paiknesid niisketes kohtades. Tekkisid ka esimesed loomad, kelle hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestis 419-359 mln aastat tagasi. Soojade troopikamerede põhjaelustik oli rikkalik. Paljude merede ja järvede kalad kasvasid väga suureks ja olid oma aja tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Ajastu alguses oli maismaa taimestik veel hõre kuid ajastu lõpus tekkisid esimesed metsad ja ka selgroogsed, kes olid võimelised mõnda aega maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Kestis 359-299 mln aastat tagasi. Sel ajastul katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatud aladel tekkisid metsade surnud puidust kivisöelademed. Ühelgi teisel geoloogilisel ajastul pole olnud nii palju kivisütt, kui karbonis. Mõningatel putukatel tekkis lennuvõime, maismaale tekkisid esimesed roomajad, maismaal elas palju lülijalgseid.

Perm

299 BCE

Kestis 299-252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner nimega Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri keskosa oli valdavalt kõrb, kus valitses karm kliima. Peamised loomad olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes vastu pidada. Taimestikus suurenes plajasseemnetaimede osakaal, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes sellega, et kuni 95% kogu Maa liikidest suri välja.

Triias

252 BCE

Kestis 252-20 mln aastat tagasi. Triiase ajastu elustik oli väga liigivaene, kuna permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 miljonit aastat. Sellel ajastul hakkasid ilmuma esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestis 201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, kahepaiksed, imetajad ja roomajad vahetasid vaikselt välja triiase ajastu loomi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Meredes elasid juba ka tänaspäevased kalad. Mereelustik oli ookeanides liigirohke.

Kriit

145 BCE

Kestis 145-66 mln aastat tagasi. Maale ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid vallutanud plesiosaurused ja ihtüsaurused ning erinevad karbid. arenesid uued imetajate ja linnuliigid, mis koos dinosaurustega valitsesid maismaad. Tekkisid ka esimesed mesilased. Ajastu lõpul olevat toimunud meteoriidiplahvatus, mille tagajärjel surid välja kõik dinosaurused, paljud merelised loomad jt.

Paleogeen

66 BCE

Kestis 66-23 mln aastat tagasi. Algas loomade ja imetajate kiire evolutsioon. Tekkisid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe kuid lõpus muutus jahedamaks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased meredes. Tekkisid esimesed jänesed ja kassid. Tekkisid samuti preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestis 23-2,5 mln aastat tagasi. Maakera hakkas omandama tänapäevast ilmet. Tekkisid tänapäevased imetajad, linnud, hakkasid levima maod, konnad laululinnud jne. Kõige märkimisväärsemad imetajad olid mammutid. Aafrikas ilmusid esimesed inimahvid. Ajastu algul oli kliima soe, kuid lõpul jahenes oluliselt, mis tõi kaasa pidevaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Algas 2,5 mln aastat tagasi ja kestab ka praegu. Sel ajastul surid välja mitmed tähelepanuväärsed imetajad nagu näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud ja samuti mitmed linnuriigid. Hakkasid tekkima inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kellest tekkisid ka tänapäeva inimesed Homo Sapiensid. Väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi suhtes.