-
4600 BCE
Maa teke
Maa tekkis praeguste arusaamade kohaselt koos Päikesega kosmilisest hajusainest, noova või supernoova poolt maailmaruumi paisatud ainest. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Hadaikum
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
4500 BCE
Kuu teke
Levinuima teooria järgi tekkis kuu ca 4,5 miljardit aastat tagasi hiiglasliku kokkupõrke toimel. Noor planeet Maa põrkas kokku Marsi-suuruse taevakeha Theiaga, põrke käigus eraldunud ainest tekkis esmalt Maa ümber rõngas, mis formeerus eraldi taevakehaks. Sadade miljonite aastate jooksul Kuu jahtus ja omandas praeguse väljanägemise. -
4000 BCE
Arhaikum e ürgeoon
Vahevöös suureneb viskoossus ja laamade liikumine aeglustub. Arhaikumist pärinevaid kivimeid on näha Gröönimaal, Kanadas, Siberis, Skandinaavias. Maakera summaarne soojusenergia on arhaikumis kolm korda kõrgem kui tänapäeval, ent sellest hoolimata hakkab planeet jahtuma. Arhaikumi lõpuks on Maa pinnal temperatuur 0-40℃, ookeanides 55-85℃. Atmosfäär on hõre ning asteroididega kokkupõrked on sagedased. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum e ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
3700 BCE
Varaseimad teadaolevad eluvormid
Seni teadaolevalt pärineb vanim orgaanilist päritolu süsinikuühend 3,7 miljardi aasta tagant, arhaikumi ajastust. Ookeanide soojenemine lõi soodsad tingimused elu arenguks süsiniku baasil (süsiniku eelis räni ja väävli ees on võime moodustada palju erinevaid keemilisi sidemeid). Esimesed mikroobid maismaal pärinevad 3,22 miljardi aasta tagusest ajast. Elu areng pani aluse Maa atmosfääri edasisele kujunemisele, sidudes kasvuhoonegaase ja tekitades hapnikku. -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Hapniku hulk atmosfääris kasvab (fotosüntees), ilmuvad keerukamad eluvormid. Proterosoikumis oli maa pikki perioode täielikult jääga kaetud. Proterosoikum on tektooniliselt väga aktiivne periood Maa ajaloos. 43% tänapäevasest mandrilisest maakoorest pärineb agueooni ajastust. Mandrid eksisteerivad ühe superkontinendina, ookeanides leiduv raud oksüdeerub ja tekib rauamaak. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e agueoon
-
2100 BCE
Elu areng proterosoikumis
2,1 mld aastat tagasi tekivad hulkraksed organismid. 1,5 mld aastat tagasi arenevad päristuumsed organismid e eukarüoodid, koos nendega saab alguse suguline paljunemine. Esimesed seened. -
2100 BCE
Hulkraksed organismid
-
1500 BCE
Päristuumsed rakud
-
542 BCE
Paleosoikum
Hiidkontinent Gondwanast kasvab välja hiidmanner Pangaea. Kliima taastus proterosoikumi lõpu jääajast, soojenes ning sai võimalikuks elu edasine areng maismaal. Paleosoikumi organismide elutegevuse tulemusel on tekkinud osad tänapäeval kasutatavad fossiilkütused, näiteks kivi- ja pruunsüsi. Paleosoikumi kivimitest on silmatorkavad settekivimid - näiteks Põhja-Eesi rannikul paljanduv sinisavi. -
542 BCE
Elu areng paleosoikumis
Paleosoikum on kiireima elu arenguga periood Maa ajaloos. Väga kiiret evolutsiooni paleosoikumi algusperioodil tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Loomade välimus hakkas üha enam sarnanema tänapäevasele - näiteks kujunes välja mineraalne (välis)toes. Soojades meredes leidus trilobiite, käsijalgseid, koralle. Siluri ajastul tekkisid esimesed maismaaloomad, devoni ajastul kõhrkalade eellased. Permi ajastul toimus suur väljasuremine - 95% liikidest kadus peamiselt karmi kliima tõttu. -
542 BCE
Kambrium
Evolutsiooniline plahvatus. Tekivad kõik tänapäevased organismitüübid, suurem osa tänapäevani säilinud loomahõimkondadest. Loomadel kujunevad välja mitmed kohastumustele vastavad tunnused - mineraalne toes, jõulised lõuad ja hambad. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum e vanaaegkond
-
530 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Rikkalik elustik troopikameredes - käsijalgsed, trilobiidid, korallid jms. Esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul jääaeg, ookeanitaseme alanemine 100m ja mereliikide väljasuremine. -
470 BCE
Maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid meredes, primitiivsed kalad meredes. Maismaataimede suurenev liigirikkus, esimesed maismaaloomad - tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid. -
419 BCE
Devon
Rikkalik ookeanielustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Lubivetikad, korallid ja kihtpoorsed ehitavad šelfimerede äärealadel suuri riffe. Kalad kasvavad väga suureks (rüükalad ja vihtuimsed), maismaataimestiku areng (ajastu lõpul esimesed metsad), esimesed maismaaselgroogsed (kahepaiksed). -
380 BCE
Esimesed metsad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Metsade võidukäik maismaal. Üleujutatud metsade surnud puidust ladestub tänapäeval oluline maavara - kivisüsi. Maismaal rohkesti lülijalgseid, lennuvõimelised putukad, esimesed roomajad. -
300 BCE
Perm
Tekib hiigelmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Pangaea mandri siseosa moodustas kuiv raskete ilmastikutingimustega kõrb, mis tagas roomajatele soodsad tingimused - nad suutsid ainukesena antud tingimustes ellu jääda. Kiireneb paljasseemnetaimede evolutsioon, meredes suureneb luukalade hulk. Ajastu lõpul Maa ajaloo suurim väljasuremine - kaob 95% liikidest. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum e keskaegkond
-
250 BCE
Triias
Maa elustik taastub permi ajastu lõpu massilisest väljasuremisest. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes kasvas karpide ja ammoniitide osakaal. -
225 BCE
Dinosaurused
-
200 BCE
Juura
Triiase ajastu loomastik asendub dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajatega. Ilmuvad esimesed kilpkonnad, linnud ja krokodillid. Meredes tänapäevased kõhr- ja luukalad ning plesiosaurused ja ihtüosaurused - merelised roomajad. Maismaad kattis tihe paljasseemneline mets. -
200 BCE
Imetajad
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Paljasseemnetaimedega hakkavad konkureerima õistaimed. Ookeanides mereliste roomajate ja kalade kõrval ammoniidid ning lehmasarve meenutavad karbid. Maismaal dinosaurused, uued imetaja- ja linnuliigid. -
140 BCE
Esimesed roomajad
-
135 BCE
Esimesed õistaimed
-
100 BCE
Esimesed mesilased
-
90 BCE
Raide kõrgaeg
-
66 BCE
Massiline väljasuremine mesosoikumi lõpus
Dinosauruste ja suurte mereloomade väljasuremise üheks peapõhjuseks peetakse Maad tabanud asteroidi. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
55 BCE
Esimesed jänesed
-
30 BCE
Kassid
-
23 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, niiske troopiline kliima, troopilised metsad, preeriad ja savannid. Esimesed primaadid, kassid, jänesed. Viimaks kliima jahenemine, heitlehiste taimede võidukäik. -
5 BCE
(Inim)ahvide teke
-
2 BCE
Neogeen
Tekivad maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Loomastik omandab välimuselt ja liigiliselt struktuurilt tänapäevase ilme. Maa kliima jätkuv jahenemine, perioodilised jäätumised, poolustel sellest ajast püsiv jääkate. -
1 BCE
Kvaternaar
Teadlaste hetkelisest seisukohast lähtuvalt algas kvaternaari ajastul inimese evolutsioon. Kvaternaari ajastu jooksul on juba välja surnud mitmeid loomaliike, näiteks rändtuvi ja mammut.