Geokronoloogiline skaala Jeliszaveta R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4.5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestis 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Elu teke. Perioodis stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu sai alguse vesisest elupaigast ja esialgsed rakud, mis tekkisid, olid anaeroobsed, kuna ümbruskonnas puudus hapnikust.

Hakkasid arenema stromatoliidid

3500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestis 2,5 kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Perioodis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide teke

1900 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi plahvatus ehk eluvormide kiire evolutsioon. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas ka planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid toiduks loomastikule. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. See jäätumine põhjustas merepinna olulise languse, ulatudes kuni 100 meetrini, muutes paljud madalad mered paljastunud maismaaks.

Esimesed maismaataimed

460 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

359–299 miljonit aastat tagasi domineerisid Maal laialdased metsad, kus leidus tänapäevaste tarnade, hollandi ja sõnajalgade kõrguvaid eelkäijaid. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus maismaalomastikus olid ülekaalus roomajad.

Triias

252 BCE

Liigivaene elustik. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremises surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Dinosaurused ja hiidroomajad surid välja, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes. Ilmusid esimesed primaalid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Ajapikku kliima jahenes, kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid. Sel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaari

2 BCE

Ilmusid vahetud inimeste eellased. Sel ajastul suri välja suurel hulgal imetajaid, mis võib olla põhjustatud inimeste kasvava mõjuga planeedil.

Mammutite välja suremine kliimamuutuse tõttu

2 BCE