Geokronoloogiline skaala Janne R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Päikese teke

4600 BCE

Päike on täht, mis tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi gravitatsioonilise kokkutõmbumise tulemusena tohutust gaasi- ja tolmutuubist. Selle protsessi käigus kogunes gaas ja tolm kokku, moodustades Päikese keskse tähe. Päike koosneb vesinikust ja heeliumist.

Maa teke

4600 BCE

Planeet Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi päikesesüsteemi moodustumise käigus, kui tolmu- ja gaasipilv kokku tõmbus ja moodustas tulevase Maa massiivse kivise kera. Selle protsessi käigus põrkasid ja liitusid kosmilised objektid, moodustades planeedi Maa.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustas Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ja neis on säilinud bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Strmatoliidid

3500 BCE

Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Stromatoliidid on kuni 1,2 m kõrged ja nende pikkus võib ulatuda mitme meetrini. Stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 miljardit aastat tagasi. Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias.

Eukarüootide areng

2700 BCE

Eukarüoodid ehk päristuumsed on ühed kolmest eluslooduse domeenist; organismid, kelle rakud on päristuumsed. Neil asub geneetiline informatsioon rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Domeeni kuuluvad ka taimed, seened ja loomad. Eeukarüoode, kes pole taimed, seened ega loomad, nimetatakse protistideks ehk algloomadeks.

Proterosoikum ehk ürgeoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanite pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele. Sel ajastul toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaotud jääga. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Edicara elustik, mille hulka võis ka kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Jaguneb kuueks ajastuks, arenesid keerulisemad eluvormid. Elu arenes meres ja liikus areng edasi maismaale ning maismaalt hakkas leiduma mitmesuguseid organisme. Ajastu lõpuks suri Maal 95% liikidest välja.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki tekkisid paljud selgrootud rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraal toes, tigudel ja karpidel tekkis koda ja tugev välisskelett trilobiitidel.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkomd

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Kalade areng hakkas toimuma kambriumi plahvatuse ajal. Arenesid selgroog, pealuu ja lõualuu arengut ei olnud veel toimunud. Teada olevalt esimesed kalad olid Pikaia, Haikouichthys ja Myllokunmingia.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, triobiidid, korallid jt. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alandamise, mis muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, toimus mereelustike massiline väljasuremine.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Maismaataimedel puudusid sügavad juured, olid väiksed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel, tihti aladel, mis olid üleujutatud.

Silur

443 BCE

Vee tase tõusis meredes rikkalikult peale ordoviitsiumi jääaja lõppu ehk peale jää sulamist. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide, lubivetikate ehitatud rifid. Meredes ujusid ka primitiivsed kalad. Ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad, kelle hulka kuulusid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Esimesed metsad

390 BCE

Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Puud kasvasid mõne meetri pikkuseks ja olid võrreldes tänapäeva puudega tunduvalt lühemad.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Devoni ajastul ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega elama ja maismaal hakkama saama. Vanim avastatud kahepaikne on Elginerpeton, mis leiti Šotimaa hilis-devoni kivimitest, mis pärineb ligikaudu 368 miljoni aasta tagusest ajast.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöe lademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Rohkesti elas maismaal lülijalgseid, putukatel hakkas tekkima lennuvõime.

Edaphosaurus

318 BCE

Permi ajastul elanud kuni nelja meetri pikkune taimtoiduline roomaja. Elas Põhja-Ameerika ja Euroopa aladel 303,4–272,5 miljonit aastat tagasi.

Esimesed roomajad

315 BCE

Maismaale ilmusid esimesed roomajad, kes sõid putukaid ja muid väikseid selgrootuid.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.

Arthropleura

290 BCE

Karboni ajastul elanud suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos, tema pikkus oli kuni 2,6 meetrit.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triaas

251 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triisases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammuniitide ja karpide osakaal.

Permi ajastu suur väljasuremine

250 BCE

Maailma ajaloo suurim teada olev väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustsenud liikidest

Esimesed dinosaurused

243 BCE

Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Esimesed krokodillid

240 BCE

Esimesed krokodillid pärinevad triiase perioodist umbes 240 miljonit aastat tagasi, arvatakse, et krokodillid olid olemas enne dinosaurusi.

Esimesed imetajad

205 BCE

Arenesid välja roomajatest. Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites elas rohkelt merelisi roomajaid. ihtüosaurusi ja plesiosaurusi, meredes elas ja juba tänapäeva tüüpi kalusid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Varaseim teadaolev lind, mis on leitud fossiilidest on 150 miljoni aasta vanune Archaeopteryx, kuid linnud olid arenenud juba enne seda.

Kriit

145 BCE

Maailma ajaloo üks soojemaid perioode. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

40 BCE

Esimene jänese-eelne esivanem ilmus umbes 40-50 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast alates on jänesed arenenud väikstest, taimtoidulistest imetajatest, kes olid kohastunud rohutoidule, tänapäevasteks jänesteks ja küülikuteks erinevates

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimealt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis arenesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul suri välja palju imetajaid, näiteks: mammutid(tänapäeva elevantide lähedased sugulased) ja karvane ninasarvik ja välja suri ka mitmeid linnuliike, näiteks dodo ja moa. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Devon

419

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.