Geokronoloogiline skaala Janne BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas taevakeha Theiaga kokku ning tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekisid pehmekehalised(s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik- tänapäeva rühmade esindajad kui ka välja surnud organismid

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Paleosoikum

542 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Sisemaa oli kuiv kõrb. Ülekaalus maismaal roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus maailma suurim väljasuremine, kadus kuni 95% kõigist liikidest.

Ordoviitsium

542 BCE

Ordoviitsiumis ilmusid esimesed maismaataimed ning ajastu lõpul ilmus jääaeg. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine elualade vähenemise tõttu.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid toiduks loomadele. Loomariiki tuli juurde palju selgrootute rühmasid, nt käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed. Loomadel tekkis toes, näiteks koda tigudel ja karpidel, et end kaitsta röövloomade jõuliste hammaste ja lõua eest.

Devon

542 BCE

Devoni ajastul kasvasid paljud kalad hästi suureks ning olid sel ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes said ka maismaal hakkama.

Silur

542 BCE

Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Taimed olid väikesed ja lihtsad, kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaa loomade juures olid esimesed tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Karbon

542 BCE

Karbonis olid juba olemas hiigelsuured metsad, mis koosnesid peamiselt koldade ja sõnajalgade puukujulistest eellastest. Tekkisid suured kivisöelademed, mis teistel ajastutel nii palju ei tekkinud. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Liigitatakse kolmeks osaks: Paleosoikum, Mesosoikum ja Kainosoikum

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Mesosoikum

252 BCE

Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikku. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused, rudistid (lehmasarve meenutavad karbid). Maismaal dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus uus väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Triias

252 BCE

Triiase ajastul oli elustik liigivaene väljasuremisest taastumise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused. Peale järgmist väljasuremist said nad peamiseks loomarühmaks maal. Ilmusid esimesed imetajad. Meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

252 BCE

Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides palju merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes olid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaad kattis paljasseemnetaimede mets.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Kainosoikum

66 BCE

Kvaternaari ajastul ilmusid inimese eellased, perekond Homo esindajad, kes evolutsiooni käigus on arenenud tänapäevaseks Homo sapiensiks. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid (nt mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa.) Loomade väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeeni ajastul algas kiire imetajate ja lindude evolutsioon. Imetajad kasvasid suureks ja liigirikkaks rühmaks, millest enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Algul kasvasid troopilised metsad suurtel laiuskraadidel, kuid seejärel hakkas kliima jahenema ning kujunesid rohumaad, preeriad ja savannid, mis asendasid seinseid metsi.

Neogeen

66 BCE

Neogeeni ajastul said loomastiku, taimestiku ja mandrite geograafia põhijooned tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunes välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas tekkisid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, olid korduvad jäätumised. Poolustel tekkis jääkatte.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE