Geokronoloogiline skaala Jaan G2R3

By facebooker_1876401212754845
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraaliast, Kanadast ja Gröönimaal.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Arhaikum e ürgeoon. Algas 4 mld. a. tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid 3,8 mld. a. tagasi.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud. 2,1 mld. a. tagasi tekkisid ka esimesed mitmerakulised organismid
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e agueeon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Paljudel loomadel kujunes mineraalne koes, nt tigudel. Kujunesid välja ka selgroogsed.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 540 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum e vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid lõpus tuli peale jääaeg
  • 443 BCE

    Siluri

    Siluri
    Ujusid primitiivsed kalad, taimed hakkasid maismaad asustama. Varased taimed olid lihtsa ehitusega ning kasvavasid sageli üleujutavatel aladel.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks, kes olid tolleaja tipkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum e keskaegkond

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestus: 145mln - 66mln a. tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis katsid kogu maismaa. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas 66 mln aastat tagasi ning lõppes 23 mln aastat tagasi. Loomadel hakkasid kiirelt arenema. ekkisid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe kuid lõpus muutus jahedamaks. Enamus imetajaid elas maismaal
  • Period: 66 BCE to

    Kainosoikum e uusaegkond

    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse ning ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema ning muutusid heitlehised taimed. Kujunesid välja preeriad ja savannid. Kestis 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi
  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimealt levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääteke.
  • 3

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu alguses inimese vahetud eellased. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.