geokronoloogiline skaala Henry A

Hadaikum

4600 BCE

kestus: 4,6 - 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis maa kaaslane Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus: 4- 2,5 miljardit aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid välja algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Esimesed elusolendid, kelleks olid bakterid ja teised mikroorganismid tekkisid arvatavasti umbes 3,8 - 3,5 mld tagasi.

Esimesed stromatoliidid

3500 BCE

Esimesed stromatoliidid (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimid) hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Neid leidub praegugi näiteks Austraalias.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Esimesed mitmerakulised organismid

2100 BCE

Esimesed eukarüoodid

1900 BCE

Vanim leitud eukarüoodi (ehk päristuumse on organismi, kelle rakud on päristuumset tüüpi) kivistis on 1,9 mld aastat vana ning see on leitud USAst Michiganist. Eukarüootide põhiline areng toimus siiski umbes pool miljonit aastat hiljem.

Ediacara elustik

560 BCE

Proterosoikumi aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, seniajani teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline (selgrootu) nn Ediacara elustik. Vanimad fossiilid sellest pärinevad just sellest elustikust ja on 560 mln aastased.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Kambrium

542 BCE

Esimesed kalad.
Rohkelt trilobiite.
Skeletiga organismid.
Kasvas planktiliste vetikate hulk- toiduks rikkalikule loomastikule. Käsnad, ainuõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Esimesed maismaataimed.
Odasabad. Troopikameredes rikkalik elustik.
Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimub kliima kiire jahenemine.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed, mis kasvasid niisketel aladel. Esimeste maismaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Rikkalik mehepõhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Esimesed metsad ja kahepaiksed. Kalade domineerimine. Tolleaegsed tippkiskjad- rüükalad ja vihtuimsed.
Esimesed metsad 380 mln. aastat tagasi.
Esimesed kahepaiksed 370 mln. aastat tagasi.

Karbon

359 BCE

Võimsad metsad. Tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Esimesed roomajad. Suurema osa kivisöe tekkimine. Maismaal rohkesti lülijalgsed, osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Hiidmanner Pangea. Kuivas kõrbes karm kliima. Ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üpris liigivaene, sest taastumiseks permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat. Dinosauruste ilmumine 225 mln. aastat tagasi.
Imetajate ilmumine 200 mln. aastat tagasi.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Esimesed linnud 150 mln. aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid -ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed 125 mln. aastat tagasi. Esimesed mesilased 100 mln. aastat tagasi.
Raide kõrgaeg 95 mln. aastat tagasi. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävis palju liike.

Paleogeen

66 BCE

Dinosauruste väljasuremine 65 mln. aastat tagasi. aastat tagasi. Kasside teke 30 mln. aastat tagasi. Peale dinosauruste ning hiidroomajate välja suremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima jahenes ja valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainuosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Neogeenis jätkus paleogeeni ajastul alguse saanud "imetajate aeg". Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Tänapäevase ilme omandasid loomastiku ja taimestiku põhijooned ning samuti ka mandrite geograafia. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima märgatavalt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate. Inimahvide teke 6. mln. aastat tagasi. Mammutite väljasuremine 2,5 mln. aastat tagasi.

Kvarternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i ehk tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvarternaari ajastu jooksul on välja surnud palju erinevaid imetaja- (nt: mammutid ja karvased ninasarvikud) ning linnuliike (nt: dodod ja moad). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.