Geokronoloogiline skaala Heidi EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid: Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu on tekkinud Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast rohkesti materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Elu teke. Meredes arenesid algelised eluvormid. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On ka säilinud bakteritefossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Hapnikusisaldus suurenes elutegevus tõttu atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis ka pehmekehaline elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kasvas planktiliste vetikate hulk. Tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunesid mineraalsed toed nt koda tigudel ja karpidel. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.Tekkisid esimesed kalad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ajastu kliima oli soe kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100m võrra. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. Esimesed maismaataimed.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asutama loomad tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. Taimed olid madalad ja kasvasid niisketel aladel.

Devon

419 BCE

Troopikameredes hakkas elama rikkalik põhjaelustik. Tekkisid suured riffid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpul tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed, kes said lühikest aega hakkama ka maismaal.

Karbon

350 BCE

Tekkisid võimsad metsad. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri sisealasid kattis suur kõrb. Maismaaloomastikus olid suures ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Dinosauruste ilmumine. Imetajate ilmnemine. Ajastu algus oli üsna liigivaene.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli katud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

150 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Suur meteoriidiplahvatus. Tekkisid esimesed mesilased.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske aga lõpu poole hakkas kliima järk- järgult jahedamaks. Kujunesid ulatuslikud rohumaad ja preeriad. Kasside ja jäneste teke.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima: maod, konnad ja laululinnud ja rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses tekkisid inimese vahetud eellased. Suri välja palju imetajaid ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.