Geokronoloogiline skaala Günther A

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpuks kujuned algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja ülejäänud eemaldunud ainest moodustus Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Enamus Maad kattis ookean ning planeeti võis lugeda ookeaniplaneediks. Eksisteeris küll mandriline maakoor, kuid see oli enamuses kaetud veega. Maa atmosfäär oli metaani rikas ja hapniku vaene. Meredes arenes algelised eluvormid ja sellest perdioodist on pärit vanimad stromatoliidid erinevate mikroorganismide ja vetikate kihilised moodustised. Lisaks on paljdes stromatoliitides säilinud bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Hakkasid arenema stromatoliidid

3500 BCE

Kõige varajasem hapnik

3500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfäär läks aina rohkem üle hapniku põhiseks tänu fotosünteesivatele tsüanoakteritele, mistõttu lisaks atmosfäärile suurenes ka ookeanites hapnikusisaldus. Sellel ajaperioodil toimus mitu jääaega ja suuremat jää moodustumist, mistõttu esines nähtus Lumepalli Maa. Jääajad ja jäätumis perioodi võisid põhjustada osade teadlaste sõnul vähenenud süsihappegaasi osakaal atmosfääris fotosünteesi tõttu. Lisaks ilmusid aegkonna lõpus pehmekehaline Ediacara elustik, mille osad esindajad ka nüüdki elus.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 541 BCE

Atmosfääriline vaba hapnik

2460 BCE

Mitmerakuliste organismide areng

2100 BCE

Vanimad päristuumsete kivistised

1900 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Paleosoikum oli geoloogiliselt, kliimalt ja evolutsiooniliselt väga aktiivne periood, mil toimus elurikkuse kiire suurenemine, mida teatakse vahel ka kambriumi plahvatuse all. Lisaks toimus elu, mis varem oli olnud ainult meres, rändamine maismaale, mistõttu tekkisid esimesed metsad taimed ja esimesed maismaaloomad. Paleosoikum lõppes suurima massiväljasuremisega.

Kambrium

542 BCE

Kambriumi ajastul oli plahvatuslik elu areng, mis tõi kaasa elusorganismide keerukuse ja suuruse kasvuga ning tekkisid suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Taolist "plahvatust" tuntakse vahel kambriumi plahvatuse nime all. . Enamus kambriumi aegsest elust oli veel ikkagi ookeanites, kuid hakkasid arenema mineraalse toesega selgrootud, millede arenemise põhjuseks arvatakse olevat tugevate lõugade ja hammastega röövloomade areng.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ka ordoviitsiumi ajastus jätkus elu hüppeline areng. Soojades troopikameredes domineerisid selgrootud nimelt molluskid, käsijalgssed, lülijalgsed ja korallid. Kliima oli valdavalt soe. Ordoviitsiumi ajastust on teada ka esimesed maismaa taimed. Ka esimesed lõugadega selgroogsed ehk kalad võisid sellel perioodil tekkida. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis tõi kaasa jääaja ja sellega kaasenenud alanenud tasemega ja jäätunud ookean tõi kaasa massi väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastul toimus maismaa edasine vallutamine taimede poolt, millest veel enamus olid väiksed ja lihtsa ehitusega taimed. Lisaks on säilinud fossiile samblatest ja seente laadsetest elusolenditest. Ka maismaa loomad jätkasid arenemist ja levinumad olid lülijalgsed, nagu tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid. Kliima oli soe ja elu arenes siiski valdavalt niiskematel aladel ja meres. Lisaks ilmusid esimesed luukalad.

Esimesed maismaataimed

420 BCE

Devon

419 BCE

Devoni kliima oli soe ja niiske. Kuigi devoni ajastu alguses olid maismaataimed veel madalad ja hõredad, siis devoni ajastu lõpuks olid juba laialt levinud lopsakad metsad. Levinuimad taimed, mis moodustasid isegi metsasid olid soontaimed, millede hulka kuuluvad ka sõnajalgtaimed. Maismaal olid laialt levinud erinevad lülijalgsed. Devoni ajastul toimus kalade hüppeline areng ja välja arenesid esimesed suured tippkiskjad. Kõige levinumad olid soomuskalad. Maale tulid ka esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Karbon

359 BCE

Karboni ajastul olid laialt levinud osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglasuurte isendite lopsakad metsad. Üleujutatud, märgadel ja soostunud veekogude ja mere kallastel surnud taimed moodustasid hiljem suured kivisöelademed, millest suurimad ongi pärit karboni ajastust. Laialt olid levinud lülijalgsed ning osad putukad omandasid isegi lennuvõime. Laialt levisid ka esimesed kahepaiksed, kellest arenesid välja esimesed roomaja laadsed loomad ja imetajate ning roomajate vahepealsed sünapsid.

Perm

299 BCE

Moodustus hiigedmanner Pangaea, mille sisealal valitses karmi kliimaga kõrb. Kuna karmides kliimades jäid paremini ellu sünapsid, sauruste, reptiilide ja imetajate eellased, siis maismaal domineerisid roomajate laadsed loomad, kes tõrjusid kõrvale kahepaiksetest eellased. Osa karboni ajastu vihmametsast hävis ja levisid paljasseemnetaimed. Meredes olid olis suures osakaalus luukalad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima massiväljasuremisega, milletõttu suri 95% Maa liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

252 BCE

Nagu paleosoikumis toimusid ka mesosoikumis suured muudatused tektoonikas, kliimas ja eluslooduse evolutsioonis. Kliima oli valdavalt tänapäevasest Maast soojem. Maismaal domineerisid valdavalt dinosaurused ja nende laadsed reptiilsed olendid. Tekkisid ka esimesed imetajad, kuid need olid valdavalt näriliste laadsed pisiimetajad. Lisaks toimus hiidmandri Panaea lagunemine tänapäevasteks mandriteks ja saarteks.

Triias

252 BCE

Triiase ajastul domineeris veel hiidmanner Pangaea, kuid hilismatel perioodidel hakkas see juba lahknema. Elustik oli veel mõjutatud permi ajastu lõpu väljasuremisest, mistõttu domineerisid arkosaurused, kellest hiljem arenesid dinosaurused. Kliima oli valdavalt palav ja kuiv. Taimedest olid levinuimad paljasseemnetaimed. Ka Triiase ajastu lõppes massiväljasuremine, mis lasi dinosaurustel saada valitsevaks loomarühmaks. Meredes olid levinud ammoniidid ja karbid. Ilmusid ka esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Pangaea

250 BCE

Permi väljasuremine

250 BCE

Dinosauruste ilmumine

243 BCE

Imetajate ilmumine

205 BCE

Triiase väljasuremine

201 BCE

Juura

201 BCE

Juba juura ajastuks oli Pangaea lagunenud kaheks mandrimassiks: põhjapoolseks Lauraasiaks ja lõunapoolseks Gondwanaks. Triiase ajastu väljasuremise tõttu oli enamus loomastik läinud üle dinosauruste valitsemisele, kelle kõrvalt levisid ka roomajad, kahepaiksed, esimesed imetajad, -krokodillid, -linnud ja -kilpkonnad. Enamus taimestikust moodustasid paljasseemnetaimede metsad. Meresid asustasid mere roomajad ihtüosaurused ja kalad. Juura ja kriidi ajastu vahetust ei ole täpselt defineeritud.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kriidi ajastu kliima oli soe ja meretase oli kõrge, mistõttu oli palju sisemerd. Nagu juura ajastul olid ka kriidi ajastu mered asustatud mereroomajate, ammoniitide ja karpide poolt, lisaks elasid tänapäevastele sarnased kalad. Kriidi ajastul tekkinud õistaimed vallutasid kiiresti kogu maismaa ja domineerisid kogu maismaataimestikus. Arenesid välja uued linnu- ja loomaliigid, kuid enamus maismaad valitsesid dinosaurused. Ajastu lõppes massiväljasuremise ja enamuste dinosauruste väljasuremisega.

Esimesed roomajad

130 BCE

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed mesilased

120 BCE

Paleogeen

66 BCE

Tänu kriidi ajastu lõpu massiväljasuremisele said ellujäänud väiksed imetajad vabalt levida üle Maa. Väikestest imetajatest arenesid suured ja liigirohked rühmad, kelle mõned liigid olid tunduvalt suuremad eelnevatest. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid hakkasid arenema ka vaalade eellased. Lisaks tekkisid esimesed primaadid. Paleogeeni ajastu alguse kliima oli tänu meteoriidi tabamusele jahe, vahepeal soojenes, kuid hakkas jälle jahenema. See tõi kaasa heitlehtedega taimede leviku.

Kainosoikum ehk uusaegkond

66 BCE

Kainosoikum on tuntud kui imetajate aegkonnana, sest tänu dinosauruste massilisele väljasuremisele levisid imetajad ülekogu Maakera. Mandrid olid peaaegu oma tänapäevastel kohtadel ja kliima oli kainosoikum alguses soojem, kui tänapäeval

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeeni ajal hakkasid kuju võtma tänapäevased imetajate ja lindude liigid. Laiemalt hakkasid levima ka konnad, maod ja laululinnud. Aafrikas arenesid välja ka esimesed inimesed. Kliima muutus jahedamaks ja toimus korduvaid jäätumisi, millede üheks põhjuseks on Põhja- ja Lõuna-Ameerika ündumine Panama kaudu, mistõttu Atlandi ookeanit varustas soojaga ainult Golfi hoovus.

Kvartenaar

2 BCE

Kvartenaari alguseks olid välja arenenud nüüdisinimese eellased ehk perekond Homo esindajad. Kvartenaari üheks tunnuseks on paljude liikide nagu suurte imetajate nagu mammutite ja karvaste ninasarvikute, kuid ka hilisemate liikide väljasuremine või väljasuremis ohus olemine, mille suurimaks põhjuseks loetakse inimeste mõju, nagu jahtimine, elukohtade muutmine jne.

Inimahvide teke

2 BCE

Günther Andreas Vaaro sünd

Nov 16, 2005