Geokronoloogiline skaala Gerli BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteroriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku Theia-ga ning tekkis kuu.

Arhaikum ehk ürgorg

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenensid esimesed algelised eluvormid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookenide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus ka mitu suurt jäätumist,mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, veel ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kambriumsi kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks ka loomastikule. Loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes oli rikkalik elusitk. Ilmusid esimesed taimed maismaale. Selle ajajstgu alguses oli kliima soe ning ajastu lõpes jääajaga. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Siluri ajal kujunesid soojades meredes käsnade, korallide ja lubivetikate ahitatud rifid ning ringi ujusid primatiivsed kalad. Taimed jätaksid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad näiteks tuhatjalad, merikilpkonnad ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käasijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šeifimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud pidust kujuneise kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgsied, osadel putukatel tekis lennuvõime. Ilmusid maismaal ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajal tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümritses hiiglaslik Panthalassa. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega kus oli karm kliima, ülekaalus olid roomajad. Suurenes ka paljasseemnetaimede, merekalade ja luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes 95% ulatuses liikide väljasuremisega.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu algu oli üsna liigivaene, sest väljasuremisest taastumine võtis aega umbes 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpustoimunud järjekordne väljasuremine andis neile muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosarused vahetasid, imetajad,kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

144 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa taimestikus.Areneseid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajasut lõpus toimus massiline väljasuremine kus hävisid dinosaurused, põhjuseks peetalse meteoriidiplahvatust.

Palegeen

66 BCE

Palegeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elasid maismaal. Ajastu alguses oli soe ja niiske kliima, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Veel kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samti loomastiku ja taimestiku põhijooned omasid tänapäevase ilme. Selle ajal kujuneid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Afrikas ilmusid esimesed inimses eellased. Ajastu lõpus kliima jahanes mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.Poolustel tekkis jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond "Homo" esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja(mammut,karvane ninasarvik)- ja linnuliike(dodo,moa). Mitmete loomade välajsuremist seostatakse inimsese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.