-
4600 BCE
Hadaikum
- Maa teke
- Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriitide sadu
- Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid
- Kivimeid on säilinud, vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal
-
4500 BCE
Kuu teke
- Maa põrkas Theiaga, mille tagajärjel tekkis kuu
-
4000 BCE
Arhaikum
- meredes arenesid algelised eluvormid
- ladestutest on päritvanimad leitud stromatoliidid, mis onmikroorganismid ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised
-
Period: 4000 BCE to 4600 BCE
Hadaikum
-
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum e ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum
- hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse suurenemisele atmosfääris
- toimus mitu suurt jäätumist,kus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud
- Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad ja nüüdseks väljasurnud organismirühmi
-
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e agueoon
-
542 BCE
Paleosoikum
Jaotati:
- Kambrium
- Ordoviitsium
- Silur
- Devon
- Karbon
- Perm -
542 BCE
KAMBRIUM
- Tekkisid kõik peamised organismide tüübid, mis on olemas ka tänapäeval
- Toimus kiire evolutsioon
- Kasvas planktilise vetikate hulk,kes olid toiduks rikkalikule loomastikule
- Ilmusid palju selgrootute rühmasid näiteks: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused
- Loomadel kujunes välja mineraalne toes, näiteks tigudel ja karpidel või tugev välisskelett trilobiitidel
- Arvati ka, et kujunes EVOLUTSIOONI VÕIDURELVASTUS, sest saakloomadel kujunes välja välisskelett
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum e vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
ORDOVIITSIUM
- Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, koralldi, jne
- Ilmusid esimesed maismaataimed
- Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga -Ookeanide pinnad alanesid kuni 100 meetri võrra, madalmered muutusid maismaaks
- Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise
-
443 BCE
SILUR
-Soolades meredes kujunesid käsnade, orallide ja lubivetkate ehitatudrifid, ujusid primitiivsed kalad
- Taimed jätkasid maismaa asustamist, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel
- Maismaad hakkasid ka asustama loomad(tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid) -
419 BCE
DEVON
- Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik näiteks: käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid
- šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed, lubivetikad suri riffe . Meresid ja järvi asustanud mitmed rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga sureks ningolid tolleaegsed tippkiskjad
- Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad
- Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kessaid lühikest aega maismaal hakkama
-
359 BCE
KARBON
- Katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased
- Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed
- Teiste ajastutega võrreldes on karbon ainuke, kus tekib sellisel hulgal kivisütt
- Maismaal elas palju lülijalgseid, kellest osal tekkis lennuvõime
- Ilmusid esimesed roomajad
-
299 BCE
PERM
- Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean
- Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima
- Maismaaloomastikoli ülekaalus roomajatest,kes suutsid sellistel tingimustel elada
- Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal
- Ajastu lõppes 95% liikide väljasuremisega
-
252 BCE
Mesosoikum
Jaotati:
- Triias
- Juura
- Kriit -
252 BCE
TRIIAS
- Ajastu algus oli üsna liigivaene, tänu permi ajastu lõpule
- Taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat
- Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal
- Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
-
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum e keskaegkond
-
201 BCE
JUURA
- Triiase ajastu loomad vahetasid välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad
- Ilmusid esimesed linnud, krokodillidja kilpkonnad
- Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurus ja plesiosaurus
- Ajastu meredes elasid juba meie ajastu tüüpi kalu
- Maismaa oli kaetud suurel osal tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
-
145 BCE
KRIIT
- Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus
- Maismaal valitsesid dinosaurused, kellest arenesid uued imetaja- ja linnuliigid
- Ookeanides elasid plesio- ja ihtüosaurused ning rudistid
- Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused ja paljud merelised roomajad
- Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust
-
66 BCE
Kainosoikum
Jaotati:
- Paleogeen
- Neogeen
- Kvaternaar -
66 BCE
PALEOGEEN
- Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon
- Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks
- Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse
- Ilmusid esimesed primaadid
- Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad
- Järk-järgult hakkas kliima jahenema ja rohkem kasvasid heitlehise taimed
- Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid
-
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum e uusaegkond
-
23 BCE
NEOGEEN
- Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme
- Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired
- Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud
- Aafrikas ilmusid inimese eellased ehk hominiidid
- Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi
- Jääkate kujunes poolustel
-
2 BCE
KVATERNAAR
- Aluses ilmusid vahetud eellased
- Ajastu jooksul suri välja palju imetaja ja linnuliike: näiteks mammut ja karvane ninasarvik või dodo ja moa
- Väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule