Geokronoloogiline skaala Astrid Suvorov G2A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis tõenäoliselt Maad tabanud kõigi aegade suurima kokkupõrke tulemusel, kui meie noort planeeti tabas umbes Marsi-suurune väiksem taevakeha. Kokkupõrkel eraldunud sulast materjalist moodustus Kuu.
[Kuu teke]https://www.youtube.com/watch?v=6AviDjR9mmo

Maa varajane atmosfäär

4400 BCE

Maa varajane atmosfäär loodi esimese miljoni aasta jooksul pärast maakoore tahkumist (4,4 miljardit aastat tagasi). Selles varajases atmosfääris domineerisid süsinikdioksiid, lämmastik ja veeaur. Vähemas koguses leidus atmosfääris vesiniktsüaniid (HCN), ammoniaaki (NH3), metaani (CH4), väävlit, joodi, broomi, kloori ja argooni. Kergemad gaasid nagu vesinik ja heelium pääsesid kosmosesse.Kogu vesi hoiti kõrgete temperatuuride tõttu atmosfääris auruna.

Hiline tugev pommitamine (Late heavy bombardment)

4100 BCE

The late heavy bombardment on 4100-3800 miljoni aasta tagune evolutsiooni periood, mil Maal esinesid tugevad meteoriidi sajud. Vaatamata karmidele tingimustele usuvad teadlased, et hiline tugev pommitamine põhjustas Maa varustamist veega.
([ttps://www.youtube.com/watch?v=_x2GlgyF8yE&t=53s])

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi. Arenesid välja esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Maa hilisem atmosfäär

4000 BCE

Maa hilisem atmosfäär 4000-3300 mln aastat tagasi. Perioodi alguses domineerivad atmosfääris vesi (H2O), süsihappegaas (CO2) ja lämmastik (N). Perioodi lõpul hakkab kogunema hapnik (O2).
Atmosfääri jahtumine põhjustab sademeid ja ookeanide arengut.
Jätkub gaaside vabanemine litosfäärist. Atmosfääri madalamates kihtides levinud veeaurupilved. 3,9–3,5 miljardit aastat tagasi ilmusid maale kemosünteetilised bakterid ning elu hakkas atmosfääri muutma.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

RNA maailma (RNA world) hüpotees

3800 BCE

RNA maailm on Maa elu evolutsiooniajaloo hüpoteetiline etapp, kus isepaljunevad RNA molekulid vohasid enne DNA ja valkude evolutsiooni.
Hüpotees tugineb ribosüümide võimele katalüüsida nii oma replikatsiooni kui ka valkude ehitust. Ribosüümid oleksid võinud moodustada RNA-maailma, milles olid isendid, kuid mitte ühtegi liiki, kuna mutatsioonid ja horisontaalsed geeniülekanded oleksid tähendanud, et iga põlvkonna järglaste genoomid oleks erinenud nende vanemate genoomidest.

Raua-väävli maailm (iron-sulfur world)

3800 BCE

Teine pikaajaline hüpotees on, et esimene elu koosnes valgu molekulidest. Aminohapped, valkude ehitusplokid, sünteesitakse kergesti usutavates prebiootilistes tingimustes, nagu ka väikesed peptiidid (aminohapete polümeerid), mis on head katalüsaatorid.

Stormatoliidid

3500 BCE

Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Esimesed stormatoliidid hskkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub näiteks Austraalias.

Tänapäevane Maa atmosfäär

3300 BCE

Tänapäevane atmosfäär kujunes välja 3300 mln aastat tagasi. Tänapäevase atmosfääri koostis lämmastik(N2)- 78% , hapnik(O2) - 21%, argoon - 0,9%, süsihappegaas(CO2) - 0,036% Elu areng, evolutsioon ja kasv suurendavad hapniku kogust atmosfääris 1%- 21%-le.
500 miljonit aastat tagasi langeb õhuhapniku kontsentratsioon.
Inimesed hakkavad teatud gaaside kontsentratsioone atmosfääris muutma umbes aastast 1700.

Laamtektoonika

3000 BCE

Esimesed suuremad mandrilised maakoore tükid ilmusid Hadeani lõpus, umbes 4 mld aastat tagasi. Neist säilinud maakoore tükke nimetatakse kraatoniteks, mis moodustavad tuumad, mille ümber tänapäeva mandrid kasvasid.
[Laamtektoonika]https://arhiiv.err.ee/vaata/puramiidi-tipus-laamtektoonika

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2,5-0,542 mld aastat tagasi. Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid ning tänu fotosünteesivate tsütobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdiseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Esimesed mitmerakulised organismid tekkisid oletatavalt 1200 mln aastat tagasi.

Eukarüootide areng

1900 BCE

Eukarüoodid on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon kromosoomidena rakutuumas.
Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks on membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada.
Vanimad eukarüoodi kivistis (1900 mln aastat vana) on leitud USAst Michiganist

Lumepall Maa hüpotees (The snowball earth)

650 BCE

The Snowball Earth hüpotees pakub välja, et ühe või mitme Maa jäähoone kliima ajal külmus planeedi pind täielikult või peaaegu täielikult. Arvatakse, et see juhtus umbes 650 miljonit aastat tagasi krüogeeni perioodil.
[SnowballEarth]https://www.youtube.com/watch?v=4ONwQV26L-k

Ediacara elustik

635 BCE

Ediacara elustik on ainulaadne pehmekehaliste organismide kogum, mis on kogu maailmas säilinud fossiilsete jäljenditena liivakivis Ediacara perioodist (ligikaudu 635–541 miljonit aastat tagasi)
Mõned teadlased on väitnud, et Ediacara fauna olid esimesed metazoaanid (loomad, mis koosnesid rohkem kui ühest tüüpi rakkudest), kes vajasid kasvuks õhuhapnikku. Need loomad olid luustikuga organismide eelkäijad, mille ilmumine tähistas eelkambriumi aja lõppu ja fanerosoikumi eoni algust.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.

Fanerosoikum

542 BCE

Kestus 542 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Fanerosoikum on Maa geoloogilises ajaloos vahemik, mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng. Hõlmab vana-, kesk- ja uusaegkonda.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Paleosoikum ehk avaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

kambrium

Period: 542 BCE to 485 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Selle aja jooksul arenesid varajased akordid: kolju ja lülisammas, mis viis esimeste kraniaatide ja selgroogseteni. Esimesed kalaliinid kuuluvad Agnathale ehk lõualuuta kaladele. Varasemate näidete hulka kuuluvad Haikouichthys. Kambriumi lõpus ilmusid esmakordselt angerjalaadsed lõualuuta kalad, mida kutsuti konodontideks, ja väikesed enamasti soomuskalad, mida tuntakse ostrakodermidena.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Ordoviitsium

Period: 485 BCE to 443 BCE

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi. Nad kasutasid klorofülli ning fotosünteesisid ja säilitasid oma kloroplastides suhkrut tärklisena. Samal perioodil alustasid taimed ja seened sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, kes nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks vahalaadseid aineid, said nad võimaluse asustada sisemaa kuivemaid piirkondi.

Odasaba

445 BCE

Tänapäevalgi elavate odasabade (Limulus polyphemus) varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.( u 445 mln aasat tagasi)
Odasaba viis liiki kuuluvad perekonda Limulus. Need loomad on lähisuguluses skorpionide, ämblikega ja krabidega. Looma keha katab suur kuplikujuline pea-kilp, mis toetub laiale kehaplaadile, millest omakorda ulatub välja pikk terav saba.

Silur

443 BCE

Kestus 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Siluri ja devoni taimestik

443 BCE

[evolution of plantlife]https://www.youtube.com/watch?v=XDHdjTFk0nQ

Silur

Period: 443 BCE to 419 BCE

Devon

419 BCE

Kestus 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleajased tippkiskjad. Maismaal toimusid suured muutused. Devoni algul oli maismaamaastik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal vastupidama.

Devon

Period: 419 BCE to 359 BCE

Devoni ajastu laamtektoonika

390 BCE

Devoni ajal toimusid olulised muutused maailma geograafias. Selle aja jooksul koguti maailma maa kaheks superkontinendiks, Gondwanaks ja Eurameerikast. Need tohutud maamassid paiknesid ühel poolkeral üksteise lähedal, samas kui suur ookean kattis ülejäänud maakera. Gondwana ja Eurameerika vahelise subduktsioonivööndi kujunemisega sai alguse suur kokkupõrge, mis viis need kaks kokku, moodustades Permis ühtse maailmamandri Pangea.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed teadaolevad metsad Maal tekkisid hilis-devoni ajal (umbes 380 miljonit aastat tagasi), kui arenes välja Archaeopteris, mis oli nii puu- kui sõnajalataoline taim, mis kasvas 10 meetri kõrguseks. See levis kiiresti üle kogu maailma, ekvaatorist subpolaarsete laiuskraadideni ja moodustas esimese metsa, olles esimene liik, mis teadaolevalt heitis varju oma lehtede tõttu ja moodustas selle juurtest pinnase.

Esimesed kahepaiksed

363 BCE

Fossiilsed tõendid näitavad, et kahepaiksed arenesid välja umbes 365 miljonit aastat tagasi sagara-kopskala esivanemast. Varasemate maismaa selgroogsetena olid nad väga edukad. Mõned neist olid palju suuremad kui tänapäeva kahepaiksed. Rohkem kui 100 miljoni aasta jooksul olid kahepaiksed maismaa selgroogsete domineerivad. Seejärel arenesid mõned neist roomajateks. Kui roomajad ilmusid, asendasid nad oma amnionimunadega kahepaiksed domineerivate maismaaselgroogsetena.

Karbon

359 BCE

Kestus 359-300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Karbon

Period: 359 BCE to 299 BCE

Arthropleura

345 BCE

Arthropleura (kreeka keeles liigendatud ribid) on väljasurnud tuhatjalgsete lülijalgsete perekond, kes elas praeguse Põhja-Ameerika ja Euroopa alal umbes 345–290 miljonit aastat tagasi. Perekonna liigid on kõigi aegade suurimad teadaolevad maismaa selgrootud (pikkus kuni 2,6m) ja neil oleks olnud vähe, kui üldse, kiskjaid.

Edaphosaurus

303 BCE

Edaphosaurus on väljasurnud edaphosauriidsete sünapsiidide perekond, kes elas praeguse Põhja-Ameerika ja Euroopa aladel umbes 303,4–272,5 miljonit aastat tagasi. Edaphosaurus oli üle 3,5 meetri pikk, lühikese madala kolju ja kooniliste hammastega. Pea oli korpusega võrreldes väike. Seljal asetses suur "puri", mille moodustasid piklikud selgroovõlvikud. Puri võis toimida termoregulatsioonis ja olla ka fosfaatide laona, mida sai kergesti mobiliseerida purje toetavatest luudest.

Perm

300 BCE

Kestus 300-250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmadri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid karmides kõrbe tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Pangaea

300 BCE

Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid.
Nimi "Pangaea" pärineb Alfred Wegenerilt (1912).Mandrite lagunemist ja üksteisest eemaldumist nimetas ta mandrite triiviks. Algselt ei pälvind Wegeneri hüpotees toetust, sest ta ei suutnud usutavalt seletada, mis põhjusel mandrid triivivad. Tänapäeval on sellest arendatud laamtektoonika teooria, mis loodi 1960.a. [pangaea]https://www.youtube.com/watch?v=zbtAXW-2nz0

Perm

Period: 299 BCE to 252 BCE

Triias

Period: 252 BCE to 201 BCE

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestus 250-200 aastat tagasi. Ajastu alguse elusti oli liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus toimus aga järjrkordne väljasuremine, mille tõttu muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Maa kliima

250 BCE

Wegeneri teooria (laamtektoonika)

250 BCE

Läbi Maa ajaloo on olnud aegu, mil mandrid põrkasid kokku ja moodustasid superkontinendi, mis hiljem lagunes uuteks mandriteks. Umbes 1000–830 miljonit aastat oli suurem osa mandri massist ühendatud supermandril Rodinia. Rodiniale võisid eelneda vara-keskmise proterosoikumi mandrid, mida nimetatakse Nunaks ja Columbiaks. Kindel on, et proterosoikumi eoni lõpuks oli suurem osa mandri massist ühinenud lõunapooluse ümber.
[laamtektoonika]https://www.youtube.com/watch?v=uLahVJNnoZ4

Dinosauruste ilmumine

243 BCE

Dinosaurused on Dinosauria klassi mitmekesine roomajate rühm. Esimest korda ilmusid nad triiase perioodil, 243–233,23 miljonit aastat tagasi. Nendest said domineerivad maismaaselgroogsed pärast triiase-juura väljasuremissündmust (201,3 miljonit aastat tagasi), nende domineerimine jätkus kogu juura- ja kriidiajastul.
[An illustrated history of dinosaurs]https://www.youtube.com/watch?v=JDnQmBFxIfE
[Dinosaurs 101]https://www.youtube.com/watch?v=e5BFR-E-ae0

Petrosaurused

228 BCE

Petrosaurused ehk tiibsisalikud olid mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelised roomajad. Vanimad liblikafossiilid on leitud juura ajastu kivimitest.

Ammoniidid

220 BCE

Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused. Ammoniidid kuulusid kunagi Maa edukamate ja mitmekesisemate loomade hulka. Teadlased on tuvastanud enam kui 10 000 liiki ammoniide fossiilidest, mida leidub peaaegu kõikjal planeedil, kus kunagi eksisteerisid ookeanid, alates Põhja-Ameerika tasandikult kuni Himaalaja jalami ja Antarktika liustikeni.

Morganucodon

205 BCE

Morganucodon on varajane imetajate perekond, mis elas hilisest triiasist kuni kesk-juurani. See ilmus esmakordselt umbes 205 miljonit aastat tagasi. Erinevalt paljudest teistest varajastest imetajatest on Morganucodon hästi esindatud rikkaliku ja hästi säilinud materjaliga. Suurem osa sellest pärineb Glamorganilt Walesist, kuid fossiile on leitud ka Hiinast Yunnani provintsist ning erinevatest Euroopa ja Põhja-Ameerika piirkondadest.

Juura

Period: 201 BCE to 145 BCE

Juura

200 BCE

Kestus 200-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüsaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, amoniidide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidisadu.

Kriit

Period: 145 BCE to 66 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Varaseim teadaolev makrofossiil, mis on kindlalt identifitseeritud katteseemnetaimedena, Archaefructus liaoningensis, on dateeritud umbes 125 miljoni aasta vanuseks (kriidiperiood).
Kui varem olid maa peal domineerinud sõnajalad ja okaspuud, siis kriidiajastul tekkisid ja levisid kiiresti katteseemnetaimed. Nüüd moodustavad need umbes 90% kõigist taimeliikidest, sealhulgas enamikust toidukultuuridest.
[Esimesed õistaimed]https://www.youtube.com/watch?v=13aUo5fEjNY

Pteranodon

90 BCE

Pteranodon on pterosauruste perekond, mis hõlmas mõningaid suurimaid teadaolevaid lendavaid roomajaid (tiibade siruulatus kuni 6,5 m). Nad elasid Põhja-Ameerika hilise kriidiajastu geoloogilisel perioodil tänapäeva Kansases, Nebraskas, Wyomingis, Lõuna-Dakotas ja Alabamas.

Raide kõrgaeg

80 BCE

Raid (Batoidea) on kalade ülemselts kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassist. Raide kõrgaeg oli kriidiajastu lõpul (umbes 80 mln aastat tagasi)
Batoidid kuuluvad kõhreliste kalade iidsesse sugupuusse. Tänapäeva kõhrkaladele sarnased fossiilsed hambakivid pärinevad vähemalt Ordoviitsiumi ajast ning vanimad üheselt mõistetavad kõhreliste kalade fossiilid pärinevad Devoni keskajast.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Dinosauruste väljasurmise kohta on mitu teooriat. Üks neist väidab, et kõik dinosaurused surid välja korraga, umbes 66 mln aasat tagasi Maad tabanud asteroidi tõttu. Teine arvamus on aga, et dinosaurused surid välja aegamisi loomuliku liikide arengu tulemusena.
[Aeglaneväljasuremine]https://www.britannica.com/animal/dinosaur/Extinction
[HowTheDinosaursDied]https://www.youtube.com/watch?v=dFCbJmgeHmA

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Paleogeen

Period: 66 BCE to 23 BCE

Esimesed mesilased

65 BCE

Mesilaste otsesed esivanemad olid nõelavad herilased perekonnast Crabronidae, kes olid teiste putukate röövloomad. Üleminek putukate saagilt õietolmule võis tuleneda saakputukate tarbimisest, kes olid lillekülalised ja olid herilasevastsete söötmisel osaliselt õietolmuga kaetud.
Vanim kokkusurumata mesilase (Cretotrigona priscaning ehk korbikujuline mesilane) fossiil on leitud New Jersey merevaigust ning on pärit kriidiajastust (~ 65 mln a. tagasi).

Esimesed jänesed

53 BCE

Uus uuring paljastab, et jänesed elutsesid maal palju varem kui arvasime (u 53 mln aastat tagasi).
Kanada teadlaste meeskond uuris toitumise muutumist suurulukitelt väiksematele loomadele. Uuriti loomade fossiile ja kivitööriistu 21 Vahemere loodepiirkonnast. Uuritud luude ja tööriistade komplektid näitasid suurel hulgal fossiilseid leporiide, nimelt küülikute ja jäneste perekonda, mille jäänustel olid tõenäoliselt kiviriistade lõiked.

Kasside teke

35 BCE

Varasemad kassid ilmusid arvatavasti umbes 35–28,5 miljonit aastat tagasi. Proailurus on vanim teadaolev kass, kes tekkis pärast eotseeni-oligotseeni väljasuremist umbes 33,9 miljonit aastat tagasi; Prantsusmaal ja Mongoolias Hsanda Goli kihistu alal kaevati välja fossiilide säilmed.Fossiilsed esinemised näitavad, et Felidae( kass) saabus Põhja-Ameerikasse umbes 18,5 miljonit aastat tagasi. See on umbes 20 miljonit aastat hiljem.

Neogeen

23 BCE

Kestus 66-23 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Neogeen

Period: 23 BCE to 2 BCE

Holotseen

11 BCE

Holotseen ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus, mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani. Holotseen kuulub kvaternaari ajastusse, olles selle noorimaks ajastikuks. Holotseen kuulub praegu kestvasse kainosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.
Holotseen kujutab endast kõige viimast jäävaheaega kvaternaaris. Maa kliima ajaloo mõistes on holotseen viimane soe periood ehk Marine isotope stage 1

Inimese evolutsioon

5 BCE

[inimese evolutsioon]https://www.youtube.com/watch?v=UPggkvB9_dc
[The humans that lived before us]https://www.youtube.com/watch?v=_ANNQKKwWGk

inimahvide teke

5 BCE

Mammutid

4 BCE

Mammut on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond. Mammutid olid tänapäeva elevantide lähedased sugulased.Esimesed mammutid ilmusid Pliotseenis 4,8 miljonit aastat tagasi. Nad elasid Euraasia- Aafrika- ja Põhja-Ameerika aladel. Mammutid surid välja viimase jääaja lõpus, umbes 10 000 aastat tagasi, sobivate elupaikade kadumise ja jahtimise tõttu.
[mammutid]https://novaator.err.ee/1201603/viimased-suured-mammutid-elasid-tanapaeva-eesti-aladel

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Ilmusid inimese vahetud eellased- perkond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud nüüdisinimese Homo Sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Kvaternaar

Period: 2 BCE to 1 CE

Homo sapiens

1 BCE

Homo sapiens ("tark inimene) on hominiid. Inimene on ahvlane. Viimane lõhenemine inimese ja šimpansi-bonobo liini vahel toimus umbes 8–4 miljonit aastat tagasi.Selle lõhenemise käigus tekkis 2. kromosoom kahe teise kromosoomi liitumisel, jättes inimesele vaid 23 paari kromosoome, võrreldes teiste ahvidega 24 paariga.Pärast seda jagunesid hominiinid paljudeks liikideks ja vähemalt kaheks erinevaks perekonnaks. Kõik need liinid peale ühe – perekond Homo on nüüdseks välja surnud.