Geokronoloogiline skaala_KätlinS_R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, kuna olid sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas Maad kusagil Marsi suurune planeet, mida kutsutakse tagasivaadates Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles toona kiiremini. Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele ka viimase pöörlemine aeglustunud.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus on 4 mld kuni 2,5 mld. Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest aegkonnast on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganimised ning mitmesusguste vetikate toimel kujunenud moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus on 2,5 mld kuni 542 mln. Atmosfääri ja ookeanide pinnakihi hapnikusisalduse suurenemine tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist ja aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline nn Edicara elustik.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus on 542 mln kuni 485 mln. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Planktiliste vetikate hulga kasv, kes olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad ja kujunes välja mineraalne toes. Toimus saakloomade ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus on 485 mln kuni 443 mln. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik ja ilmusid esimesed maismaa taimed. Valdavalt sooja kliimaga ajastu, mis lõppes kiire jahenemise ja jääajaga. Paljude elualade muutumine maismaaks tõi kaasa mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus on 443 mln kuni 419 mln. Soojades meredes tekkisid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Väikesed ja lihtsa ehitusega taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaale asusid ka esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus on 419 mln kuni 359 mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ja šelfimerede äärealdel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Meresid ja järvi asustasid kalad. Ajastu lõpuks muutus madal ja hõre maismaataimestik esimesteks metsadeks. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes said hakkama lühikest aega maismaal.

Karbon

359 BCE

Kestus on 359 mln kuni 299 mln. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid hiilgelsuured puukujulised osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Kivisöelademed kujunesid üleujutatud aladel kasvanud surnud metsade puidust. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus on 299 mln kuni 252 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseosas oli karmi kliimaga kuiv kõrb, sellistes tingimustes suutsid elada roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.

Triias

252 BCE

Kestus on 252 mln kuni 201 mln. Ajastu algul oli elustik liigivaena, kuid tekkisid esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid veel esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus on 201 mln kuni 145 mln. Varasemad loomad vahetusid välja dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajatega. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad ja suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus on 145 mln kuni 66 mln. Esimesed õistaimed vallutasid kiirelt kõik maismaa ökonišid ja domineerisid maismaataimestikus. Ookeane ja meresid asustasid plesiosaurused ja ihtüosaurused. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus on 66 mln kuni 23 mln. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, kellest enamus elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul sooja ja niiske kliimaga troopilised metsad muutusid kliima jahenemise tõttu preeriateks ja savannideks.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus on 23 mln kuni 2,5 mln. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid inimeste eellased Aafrikas. Kliima jahenemine tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja pooluste jääkatete kujunemise.

Kvatenaar

2 BCE

Kestus on 2,5 mln kuni 1 mln. Inimeste vahetute eellaste ilmumine. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid ja linnuliike, mida seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.