Geokronoliigiline skaala Märtin Muhu G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6- 4 mld aastat tagasi
Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajaud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekke kohta on palju teooriaid. Teadlased on oletanud, et Kuu võib olla miljoneid aastaid tagasi Maa küljest eraldunud tükk. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest.

Ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 mld, kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite, ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised

Ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2,5 - 542 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suures atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitmeid suuremaid jäätumisi, mil kogu Maa oli jääga kaetud.

Agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Paleosoikum

542 BCE

Ajastu alguses valitses meredes rikkalik elustik. Siluri ajaks oli palju mereelustiku välja surnud ja maismaad hakkasid üha rohkem asustama taimed, hiljem loomad (nt skorpionid ja tuhatjalgsed). Üksikutest taimedest kasvasid lõpuks metsad ja mitmetest meresid ja järvi asustanud kaladest said kiskiad. Karboni ajal katsid maismaad võimsad metsad ja surnud puidust kujunes kivisüsi. Ajastu lõpuks ilmusid maale esimesed dinosaurused.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mld kuni 485 aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Mesosoikum

525 BCE

Kestis 252 - 66 mld aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elas ka juba tänapäevast tüüpi kalasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima. Surid välja dinosaurused, ning algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu lõpul hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mld kuni 443 mld aastat tagasi. Rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra. Paljud madalmered muutusid kuivaks.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 mld kuni 419 mld aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad asustasid taimed üha enam. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Maismaal hakkasid elama ka loomad (esimesed loomad olid nt: skorpionid ja tuhatjalgsed).

Devon

419 BCE

Kestus 419 mld kuni 359 mld aastat tagasi. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, kasvasid väga suureks ja olid selle ajastu tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik veel hõre ja madal, kuid ajastu lõpuks oli maal suured metsad. Tekkisid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kastis 359 mld kuni 299 mld aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujuneid kivisöelademed. Nii palju kivisütt ei ole kunagi hiljem tekkinud. Maismaal elas palju lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed loomad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mld kuni 252 mld aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kattis kuiv kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, sest nad suutsid nendes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal.

Tiiras

252 BCE

Kestus 252 mld kuni 201 mld aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli suhteliselt liigivaene, permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10 mld aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mld kuni 145 mld aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkem merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mld kuni 66 mld aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Kainosoikum

66 BCE

Mandrite geograafia, looma- ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase kuju. Poolustel kujunes jääkate. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eelased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mld kuni 23 mld aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, vaalade eelased asusid elama merre. Ilmusid esimesed primaarid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandas tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, esines korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 min aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, nt mammut ja dodo.