Eesti ajalugu 1950-1990

  • Küüditamine

    Aastatel 1950–1951 korraldati küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja Jehoova tunnistajatele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Kõige räigemad Nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla
  • Tallinnast Balti-Jaamast väljus esimene otserong Moskvasse

    Esimene rong Balti-Jaamast väljus esimene rong Moskvasse
  • Esimene telesaade Tallinnast

    Esimene ametlik proovisaade kestis 2 tundi ja 35 minutit. Telesaateks määratud Raadiomaja (Kreutzwaldi t. 14) teine stuudio polnud veel valmis. Esimene telesaade levis ringhäälingu 8. stuudio kõrvaltoast. Toimetaja oli Veera Kononova, režissöör Leo Martin ja operaator Inno Varandi.
  • Sulaajastu

    Nõukogude võimu poolne surve hakkas märgatavalt leevenduma pärast 1956. aastat, mil Nikita Hruštšov Stalini kuriteod NLKP XX kongressil hukka mõistis, ehkki see avalikkuse eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jäi. Eestis on lõdvema ideoloogilise survega 1960. aastaid nimetatud ka "sula-ajastuks". Peamiselt avaldus ideoloogilise surve nõrgenemine kultuurielus.
  • Hakati sisse seadma 8-klassilist koolikohustust.

    Kehtestati üldine 8-klassiline koolikohustus, millele üleminekut alustati 1959/60.õ.-a.-st (üleminek loeti lõppenuks 1962/63.õ.-a., mil anti esimesed 8-klassilise kooli tunnistused, kuid veel 1977.a. lõpetas 8-klassilise kooli normaalajaga 92% sinna astunuist).
  • Valmis Tallinna uus laululava

    Tallinna laululava on Tallinna lauluväljaku kompleksi keskne ehitis kõlakoda. See on ehitatud 1960. aastal laulupidude (üldlaulupidude) pidamiseks. Põhja pool lõpetab laululava külgseina sihvakas 42 m kõrgune peotule torn ja lõuna pool raadiotorn.
  • Tugevnev ideoloogiline surve

    Tugevnev ideoloogiline surve
    1. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt uues venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus (teisitimõtlemine), mille üheks silmapaistvamaks tulemuseks oli 40 kiri 1980. aastal.
  • Moskva suveolümpia purjeregatt Tallinnas

    Moskva suveolümpia purjeregatt Tallinnas
    Toimus Tallinnas ka Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu korrastati Tallinna vanalinna ja rajati mitmeid ehitisi, sealhulgas linna kõrgeim hotell Olümpia.
  • Mihhail Gorbatšov

    Mihhail Gorbatšov
    aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel teatud määral kritiseerida ka kehtivat režiimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi
  • Suund Iseseisvusele

    1. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast