-
1905. aasta revolutsioon
Venemaal algasid rahvarahutused 22. jaanuaril 1905 Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser Nikolai II 30. oktoobril manifesti, millega anti Venemaa Keisririigi elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust. -
Franz Ferdinandi mõrv
Austria-Ungari ja Serbia konflikt ning hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos kujunesid ajendiks, mille tõttu Saksamaa ja Austria-Ungari alustasid sõda koloniaalvalduste ümberjagamise pärast. -
Period: to
Esimene Maailmasõda
-
Saksamaa ründab Luksemburgi
Saksamaa siseneb Luksemburgi ja jätkab ründamist Prantsusmaale. -
Marne'i lahing
Prantslased suudavad peatada sakslaste edasi liikumise ning hakkab kaevikusõda. -
Ypres'i lahing
Sakslased kasutavad esimest korda sõjas keemiarelvi (kloorgaasi), sakslaste suurest edust hoolimata lõppeb lahing patiseisuga. -
Verduni lahing
Saksamaa ja Prantsusmaa vahel olev üks pikemaid ja verisemaid lahinguid, mis nõudis tohutult ohvreid. Kutsuti "hakklihamasinaks". -
Somme'i lahing
Suurbritannia ja Prantsusmaa suur pealetung, mis tõi kaasa suured kaotused mõlemal poolel. Kasutati esimest korda tanke. -
Venemaa Veebruarirevolutsioon
Tsaar Nikolai II kukutamine, mis viis Venemaa ajutise valitsuseni. -
USA astumine sõtta
Lisatoetus antaadile ning pöördepunkt sõjas -
Enamlased haaravad võimu Tallinnas
,et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks. -
Venemaa Oktoobrirevolutsioon (1917)
Bolševikud haaravad võimu, kuna ajutine valitsus on nõrk ning ei saa hakkama, siis kasutavad bolševikud eesotsas Leniniga, lubades rahu, leiba ja maad, see viib Venemaa sõjast lahkumiseni. Kommunistide riigipööre, hiljem 1922 tekib NSVL. -
Tartu meeleavaldus enamlaste otsuse vastu laili saata Maapäev.
-
Period: to
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1923) oli konflikt bolševike (Punased) ja nende vastaste (Valged) vahel, mis puhkes pärast Oktoobrirevolutsiooni ja Venemaa ajutise valitsuse kukutamist. Sõda lõppes bolševike võiduga, mille tulemuseks oli Nõukogude Liidu loomine ja kommunistliku režiimi kindlustamine Venemaal. -
Maapäev
Maanõukogu otsustas, et Eesti tulevase korra määrab Eesti Asutav Kogu. -
Eestimaa Päästekomitee moodustamine
Päästekomiteesse kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. -
Manifesti ettelugemine Pärnus Endla teatris
-
„Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”
Eesti iseseisvuse manifest akt, mille 19. II 1918 andis Eestimaa kubermangu Ajutise Maanõukogu vanematekogu nimel välja Eestimaa Päästmise Komitee. Manifestiga kuulutati Eesti iseseisvaks riigiks. Loeti ette Estonia teatris etenduse vaheajal. -
Brest-Litovski rahuleping
Rahuleping Venemaa ja kolmikliidu vahel, kus siis Venemaa loobub sõjategevusest. -
Saksa kevadpealetung
Viimane suur pealetung läänerindel, mis ebaõnnestus. -
Liitlasvägede sada päeva pealetung
Lõplik pealetung, mis viis sakslaste kapituleerumiseni. -
Sakslased tungivad Eestisse
-
Esimese maailmasõja lõpp
Saksamaa kapituleerub ja allkirjastab relvarahu. -
Vabadussõja algus
Vabadussõja alguseks loetakse Nõukogude Punaarmee rünnakut Narvale 28. novembril 1918. Linn vallutati ning seda kaitsnud alavarustatud ja märkimisväärses arvulises vähemuses Eesti Rahvaväe üksused löödi tagasi -
Saksa vägede lahkumine ja Eesti Töörahva Kommuuni loomine
oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik". -
Asutav kogu
Eestis ajutise valitsuse loomine. -
Narva lahing
Narva lahing oli lahing 18.–19. jaanuaril 1919 Narva linnas Utria dessandis maabunud dessantvägede ja Punaarmee vahel Eesti Vabadussõjas. Lahingu käigus vabastati Narva punavägedest. -
Landeswehri sõda
oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega. -
Võnnu lahing
toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Võnnu lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana. -
Versailles' rahuleping
Sõlmis I maailmasõja lõpu ja määras sõjajärgsed tingimused, sealhulgas reparatsioonid ja territooriumikaotused Saksamaale. -
Tartu rahu
Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. -
Eesti I põhiseaduse vastuvõtt
Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus 21. detsembril samal aastal. -
Eesti saab Rahvasteliidu liikmeks
-
USA tunnustab Eestit
See president oli Herbert Hoover -
Eesti-Läti kaitseliidu leping
-
1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss
oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. -
Suur depressioon
oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. -
Eesti II põhiseaduse vastuvõtt
See võeti vastu rahvahääletusel 14.–16. oktoobril 1933 ja jõustus 24. jaanuaril 1934. Vapside põhiseadus. -
Pätsi riigipööre
Johan Laidoneri, Konstantin Pätsi ja August Rei poolt 12. märtsil 1934 korraldatud veretu sõjaväeline riigipööre. -
Eesti III põhiseadus
Pätsi põhiseadus -
Päts presidendiks
