Ajajoon

By lisettelehtme
  • Period: to

    Vene-Jaapani sõda

    Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnakut Venemaa laevastikule Port Arthuris. Sõja võitis Jaapan.

  • 1905. aasta revolutsioon

    Peterburis toimunud streik Venemaa ja Jaapani sõja tõttu. Revolutsioon äratas Eestis poliitilise aktiivsuse.
  • Period: to

    I maailmasõda

    Sõda, mis algas Serbia ja Austria-Ungari konfliktist ning millest kujunes välja suurriikide vaheline sõjapidamine. Esimeses maailmasõjas hukkus umbes 40 miljonit tsiviilisikut ja sõdurit.

  • Marne lahing

    Suur lahing Saksa ja Anglo-Prantsuse vägede vahel, mis lõppes Saksa armee lüüasaamisega. See kaotas Saksa armee strateegilise ründekava, mis oli suunatud kiirele läänerinde võidule ja Prantsusmaa sõjast väljaastumisele.

  • Ypres'i lahing

    Lahing, kus sakslased lasid keelust hoolimata mürkgaasi.

  • Itaalia liitub Antantiga

    Itaalia liitub Antantiga purustades sellega Kolmikliidu.
  • Period: to

    Gallipoli lahing

    Briti ja Anzaci väed võitlesid Osmanite impeeriumi vastu Türgi Gallipoli poolsaarel. Kuigi see oli liitlaste jaoks ebaõnnestunud, sai see oluliseks sümboliks ohverduse ja kangelasmaailma jaoks.

  • Verduni hakklihamasin

    Üks verisemaid lahinguid, mis toimus Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Mõlemalt poolt hukkus umbes miljon inimest.

  • Somme'i lahing

    Esimene lahing, kus kasutati lahingus tanke brittide poolt.

  • Märtsirevolutsioon

    Eestis toimunud rahutused ja streigid keisrivõimu vastu. Märtsirevolutsioon sai alguse Venemaal toimunud Veebruarirevolutsioonist.

  • Jaan Poska kubermanguks

    Esimese eestlasena valiti Vene Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinnas Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska.

  • Meeleavaldus Petrogradis

    Eestlased korraldasid Petrogradis meeleavalduse nõudes Eestile autonoomsust.

  • Eesti ajutine omavalitsus

    1. juulil jõustus Eesti ajutise omavalitsuse seadus, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia.

  • Ajutine Maanõukogu

    1. juulil tuli esimest korda kokku Eesti Maapäev, mille juhiks sai Konstantin Päts. See oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest.
  • Period: to

    Oktoobrirevolutsioon

    Bolševikud korraldasid Petrogradis riigipöörde, mille käigus nad hõivasid riigiasutused ja Talvepalee ning kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse.

  • Loodi Eestimaa Päästekomitee

    Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Nõukogude Venemaa väeüksused olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Tänu Päästekomiteele kuulutati Eesti Vabariik välja 24. veebruaril 1918.

  • Nõukogude Venemaa vägede lahkumine Eestist

    1. veebruaril edastas Saksa idarinde väejuhatus Nõukogude Venemaale teise ultimaatumi, milles nõudis Vene vägede lahkumist Ukrainast, Soomest, Lätist ja Eestist. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks ja 72 tundi rahulepingu sõlmimiseks.

  • Eesti Vabariigi väljakuulutamine

    Tallinnas avaldati "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".

  • Brest-Litovski rahu

    Nõukogude Venemaa astub sõjast Saksamaaga välja ning kaotab selle käigus 25% populatsioonist ja tööstusest ning 30% maast.

  • Punaarmee vallutab Narva

    Narva vallutamisega algab Eesti vabadussõda.
  • Period: to

    Eesti vabadussõda

    Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline sõda, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920.

  • Eesti Töörahva kommuun

    Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik".

  • Eestlased saavad Tartu enda kätte

    Soomusrongid ja Kuperjanovi partisandid ajasid üllatusrünnakuga enamlased Tartust välja.

  • Rahvaarmee vallutab Narva tagasi

  • Paju lahing

    Lahing, mille käigus saavutavad eestlased läti punaste kütivägede vastu võidu ning saavad enda kätte Valga. Lahingus hukkub Kuperjanov.

  • Punaarmee kõige tõsisem katse Eesti vallutamiseks

    Punased ründasid Eestit 19 200 mehega, kuid Rahvavägi surus pikalt Punaarmee rünnakud tagasi.

  • Valgete põhjakorpus alustab pealetungi Narva rindel

    Nõrgad Punaarmee üksused ei suutnud põhjakorpust tagasi lüüa ning Eesti laevastiku abiga langes kogu rinne kokku.

  • Võnnu lahing

    Eestlased panid Landeswehri taganema.

  • Versailles'i rahuleping

    Itaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia koostasid rahulepingu, mis lõpetas sõja ning määras Saksamaale rängad repressioonid.

  • Maaseadus

    Selle seaduse põhiselt riigistati mõisnike talud ning anti Vabadussõjas sõdinud meestele.

  • Vaherahu

    Kui Punaarmee ei suutnud Narvat endale vallutada, sõlmisid nad 3. jaanuarail eestlastega vaherahu.

  • Tartu rahu

    Eesti vabadussõja ametlik lõpp, mis kinnitati Tartu rahu lepinguga Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
  • Period: to

    Weimari Vabariigi hüperinflatsioon

    Saksamaa majandus oli pärast Esimese maailmasõja lõppu ja Versailles' rahulepingut nõrgenenud ning suur sõjavõlg koos reparatsioonidega viis tohutu raha trükkimise ja lõpuks hüperinflatsioonini. Selle tulemusena kaotas Saksa mark kiiresti oma väärtuse, mis destabiliseeris riigi majandust ja ühiskonda.

  • Eesti Rahvasteliidu liikmeks

    See oli oluline samm, mis tõi Eesti Vabariigi maailmapoliitikasse ja võimaldas osaleda rahvusvahelises koostöös.

  • USA tunnustab Eestit

    See sündmus pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele Eesti ja USA vahel.

  • Tartu Ülikool

    Tartu Ülikool taasavati eestikeelse ülikoolina.

  • Nõukogude Liidu asutamine

    1. detsembril 1922 kuulutati ametlikult välja Nõukogude Liit. Alguses koosnes see neljast liiduvabariigist: Vene NFSV (Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik), Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV (mis koosnes Armeeniast, Aserbaidžaanist ja Gruusiast).

  • Josef Stalin saab NSVL Kommunistliku partei juhiks

    Peale Vladimir Lenini surma algas võimuvõitlus võimu pärast Nõukogude Liidu Kommunistlikus Parteis, mille lõpuks võitis Stalin.

  • Eesti krooni kasutuselevõtt

  • Detsembrimäss

    NSVL ja Komintern organiseerisid mässu, kus nad ründasid raudteesõlmi, telegraafi- ja raadiojaamasid ja poiltseijaoskonda. Mäss suruti maha ning 97 kinnivõetut poodi üles.

  • Suur Depressioon

    Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.

  • Eesti-Läti kaitseliidu leping

    Allkirjastati Eesti-Läti kaitsekoostöö leping.

  • USA kaotab keelu alkoholile

    Ameerika Ühendriikides toimunud kuiva seaduse lõppemine, mis oli jõus olnud alates 1920. aastast.
  • Period: to

    Rahvahääletus uue põhiseaduse kohta

    Rahvahääletusel kiideti heaks uus põhiseadus, mis kehtestas presidendi ametikoha ja tugevdas täitevvõimu.

  • Riigipööre

    Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri juhtimisel tehtud riigipööre, mille tulemusena sai Eestist autoritaarne riik.

  • Nõukogude Liit liitub Rahvasteliiduga

  • Vapside riigipööre

    Väga halvasti planeeritud riigipööre, mis juba eos suruti maha.

  • Võetakse vastu uus põhiseadus

    Uue põhiseadusega luuakse juhitav demokraatia, mille eesotsas on president.
  • Period: to

    Parlamendi valimised

    Toimusid Riigivolikogu valimised uue põhiseaduse alusel.

  • Päts saab presidendiks

    Konstantin Päts valitakse presidendiks.