-
Jan 1, 1001
Viikingid avastavad Ameerika
Leifr Eirikripoeg jõudis Baffini maale ja seejärel Newfoundlandi põhjatipu lähedal asuvale L`Anse aux Meadowsi saarele. -
Viikingid jõuavad Gröönimaale
Islandi saagade andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem nin -
Algavad viikingite rüüsteretked
Laevadega üle Põhjamere tulnud röövlid ründasid Inglismaa põhjaosa lähedal asuvat Holy Islandi saart. Kloostrivara riisuti, mungad surmati -
Viikingid ründavad Konstantinoopoli
Rünnak löödi tagasi. -
Viikingid ründasid Pariisi
-
Viikingid saavad endale Normandia
Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks ühe poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogiriigi. -
Asutatakse Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riik
Oleg vallutas Kiievi. Ta soovis valitseda kogu teed "varjaagide juurest kreeklasteni". Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. -
Viikingid ründavad Konstantinoopoli
Põhjamaalastest rändurite jaoks oli Konstantinoopol Mikligardr ehk Suur Linn. Poole miljoni eri keeli kõneleva elanikuga Konstantinoopoliga võrdväärseid linnu tollases Lääne-Euroopas ei olnud. Rändröövlite rünnaks löödi tagasi. -
Viikingid avastavad Islandi
Pärimus väidab, et 860. aasta paiku viis tuul kursilt kaks viikingilaeva ja need avastasid senitundmatu saare. Uudis selle kohta levis ja järgmise kümne aasta jooksul hakkasid saabuma uusasukad, kes tahtsid uue saare inimtühje maid ära kasutada. Järgnenud sajandi jooksul kujunes Island sõltumatuks riigiks, mille Põhja-Euroopas seninägematu valitsemissüsteemi eesotsas oli 36 kohalikku vanemat, kes esindasid igaüks oma kodukohta ja kogunesid kord aastas vabaõhukärajatele, mida nimetati Althingiks. -
Rjurik saabub Novgorodi
Vana-Vene tähtsaima ajalooallika "Jutustus möödunud aegadest" järgi polevat põhjapoolsed rahvad, sh idaslaavlased oma maa valitsemisega ise hakkama saanud. Lõpuks lepiti kokku, et kutsutakse endale valitsejad võõrsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg.