-
Period: to
Muusika ajalugu aastatel 1801-1901
-
Sündis helilooja Frédéric Chopin
[https://et.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%A9d%C3%A9ric_Chopin]
Frédéric Chopin (01.03.1810- 17.10.1849) oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. -
Loodi esimene kuninglik muusikaakadeemia Londonis
[https://en.wikipedia.org/wiki/Royal_Academy_of_Music]
Kuninglik muusikaakadeemia Londonis on vanim ja juhtiv konservatoorium Inglismaal. Loojaks oli John Fane ja Nicolas-Charles Bochsa. Akadeemia pakub bakalaureuse- ja magistriõpet instrumentaallavastuse, kompositsiooni, jazzi, muusikalide ja ooperi alal ning värbab muusikuid kogu maailmast. Üliõpilased on esindatud enam kui 50 rahvust. -
Sündis Johannes Brahms
[https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Brahms]
Brahms oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. Sündinud Hamburgis, veetis Brahms suure osa oma elust Viinis, kus ta oli üks kohaliku muusikaelu korraldajaid. Brahmsi eluajal olid tema populaarsus ja mõjuvõim märkimisväärsed, mistõttu nimetas 19. sajandi dirigent Hans von Bülow teda Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveni kõrval üheks „Kolmest klassikalise muusika B-st“. -
Leiutati saksofon
[https://en.wikipedia.org/wiki/Adolphe_Sax]
Antoine-Joseph "Adolphe" Sax oli Belgia leiutaja ja muusik, kes lõi saksofoni 1840. aastate alguses, patenteerides selle 1846. aastal. Ta mängis veel flööti ja klarnetit. -
Verdi ooperi "Rigoletto" esmaettekanne Veneetsias
[https://et.wikipedia.org/wiki/Rigoletto]
"Rigoletto" on Giuseppe Verdi ooper (melodramma) kolmes vaatuses.
Esmaettekanne toimus väljamüüdud saalile ja triumfeeriva eduga 11. märtsil 1851 Veneetsia Teatro La Fenices. Üks ooperiliteratuuri väljapaistvamaid teoseid. Pole pärast väljatulekut teatrite püsirepertuaarist kunagi välja langenud, olles üks enam esitatud oopereid üldse. -
Sündis Jean Sibelius
[https://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius]
Jean Sibelius (8. detsember 1865 Hämeenlinna – 20. september 1957 Järvenpää) oli Soome rahvushelilooja. Ta oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Alates 2011. aastast 8. detsember on olnud Jean Sibeliusele ja Soome muusikale pühendatud rahvuslik lipupäev Soomes. -
Eesti esimene üldlaulupidu
[https://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu]
I üldlaulupidu toimus 30. juunil– 2. juulil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. -
Ooperi "Carmen" esmaettekanne Pariisis
[https://et.wikipedia.org/wiki/Carmen]
"Carmen" on helilooja Georges Bizet ooper. Tänapäeval on see üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Bizet ise ei näinud "Carmeni" edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühemõtteliselt hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint-Saëns, Tšaikovski ja Debussy-lõpuks muutis publik "Carmeni" üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. -
Suri helilooja Pyotr Ilyich Tchaikovsky
[https://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski]
Pjotr Iljitš Tšaikovski (7. mai 1840 Votkinsk – 6. november 1893 Peterburi) oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tšaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tema kuulsad balletid olid "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja". Ta lõi klaveripalade tsükli "Aastaajad". -
Eesti esimene sümfooniaorkester
[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=48&lang=est&action=view&method=biograafia]
1900 asutati helilooja Aleksander Läte eestvedamisel Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. Orkestri juurde moodustati ka mees- ja naiskoor ning selliste koosseisudega hakati Läte juhatusel andma rahvalikke sümfooniakontserte. Koos Tobiasega valmistas Läte ette mitmete vokaalsümfoonilisete suurvormide ettekandeid, sh J. Haydni "Loomine", G. F. Händeli "Juudas Makabeus" jm.
