-
Impressionism
Wikipedia Pariisi kunstnike rühm korraldas näitusi, kus esitleti senist maalikunsti teisti. Nimetasid end Claude Monet´maali "Impressioon" järgi impressionistideks (lisatud pildina). Tunnused: hoogsad pintslitõmbed, heledad värvid, hetkemulje tabamine, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja õhule, igapäevase teemad. Töötati tavaliselt vabas õhus (plain air). Degas, Manet, Renoir, Rodin (skulptor) -
Postimpressionism
Wikipedia Postimpressionism kasvas välja impressionsmist 19. sajandi teisel poolel. Teosed väljendavad emotsioone ja tundeid, pintslilöögid on jõulised ning hoogsad, värvid on erksad, kasutati geomeetrilisi vorme, maalitakse stuudiotes, kasutatakse puäntillismi - värv kantakse lõuendile ka täppidena. Enim viljelesid Vincent van Gogh ("Starry Night" lisatud pildina), Paul Gauguin ("Kollane Kristus"), Paul Cézanne ("Suured suplejad"). -
Fovism
Wikipedia 1905. aastal hakkas Sügissalongis silma paistma noor kunstnike rühmitus, kelle joonistused olid tinglikud kuid värvid kantud maalile selgete, puhaste, laikude või pintslitõmmetena. Nägi välja "metsik" (prantuse keeles fauves). Eesmärk oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib konkreetset objekti vaadeldes. Esindajad: Henri Matisse "Tants" (lisatud pildina), Raoul Dufy, André Derain ja Maurice Vlaminck. -
Ekspressionsim
Wikipedia Tuleneb prantsuse keelest expression ehk väljendus ning enamasti kasutatakse ekspressionismi saksa väljenduskunsti kohta. Algatas "Die Brücke" (sild) Saksamaal 1905. Väljendasid rahutust, ühiskonnakriitikat ja maailmavalu. Deformeerimine, lihtsustatus, kontrastid, graafika. Esindajad Kirchner ("Kohtumine"), Nolde ("Prohvet" lisatud pildina) ja Schmidt-Rottluff. -
Kubism
Wikipedia Kubism hakkas arenema Pariisis 1907. aastal ning selle nimetus tuleneb Cezanne´i püüdest taandada loodust geomeetrilisteks vormideks ja eemaldada justustav sisu. Pinnad, jooned heletumendus (mahud), pruun, hall, roheline Jagunes analüütiliseks ning sünteetiline. Esindajad Pablo Picasso "Akordionist" (lisatud pildina), Georges Braque "Ootus", Juan Gris "Kitarr noodilehega", Constantin Brancusi "Lind ruumis" skulptor, Vahtra ja Akberg. -
Abstraktsionism
Wikipedia Abstraktne ehk mittefiguratiivne kunst. Algas Saksamaal 1910. aastal rühmituse "Der Blaue Reiter" eestvedamisel. Toetub tundemaailmale ning puudub süsteemsus. Selgeid kujutsi ei ole. Esindajad Paul Klee ("Punane õhupall"), August Macke ("Tüdrukud puude all"), Franz Marc ("Kolm kassi") ja V.Kandinsky ("Mitu ringi" lisatud pildina). -
Futurism
Wikipedia Futurism tuleneb itaalika keelest "futuro"-tulevik. 1910. aasta manifest ütleb, et maalikunst peab kujutama ühel pildil ajas järgnevaid olukordi. Kiiskavad ja eredad värvid - jõuline mõju. Kujunes 1912. aastal Pariisis kunstivooluks. Tehnika areng oli oluline, kiirus, dünaamika, liikumine. Esindajad Carra "Suplejad", Balla "Koer rihma otsas" (lisatud pilt), Severini "Tantsija Pigalle´s, Boccioni (maal ja skulptuur) "Mees liikumises" -
Dadaism
Wikipedia Dadaism tekkis tänu Zürichis toiminud Voltaire´i kabareele, kus šokeeriti publikut. Dada on antikunst, mille eesmärk on uudsus, panna inimesi mõtlema, šokeerida ja äratada. Dada annab edasi ideed kunstist kui ühiskonnavastasest mässust. Esindajad Hans Arp ("Configuration") ja Marcel Duchamp (ready made - tehase tooted on uues keskkonnas kunst "Fontään" lisatud pildina) -
Metafüüsiline kunst
Wikipedia Metafüüsiline kunst algas Itaalias ning vastandus sõjale, püüdes väljuda oma kaasajast ja igapäevasest füüsilisest ruumikogemusest. Nihestatud, moonutatud perspektiivid, igavikulisuse tunne, nägudeta skulptuurid ja mannekeenid, tuhmid värvid, rangelt matemaatiline ruum, vormid heledalt valgustad. Esindajad Giorgio de Chirico ("Great Metaphysical Interior" lisatud pildina) ja Carlo Carra ("Oval of Apparitions") -
Sürrealism
Wikipedia Algas Pariisis 1924 André Bretoni manifestiga. Eesmärk oli elu ja kunsti piiride kaotamine või muutmine. Fantaasia, unenäolisus, hullumeelsus, lapselikkus. Muutused toimusid süžeedes mitte maailmavaates. Positiivsem väljund dadaismile. Miró "Sinine" lisatud pildina, Dali "Uni", Magritte "Not to be Reproduced" ja Giacometti "Näitav mees" (skulptor).
