10 interesting facts about the geological time scale

Geokronoloogiline skaala Georg T R1

By grigori22
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastas tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus kokku teise taeva kehaga, tulemuseks tekkis kuu.
  • Period: 4400 BCE to 4000 BCE

    Algne atmosfääri kiht

    Atmosfäär koosnes veest, metaanist, väävlist ja muudest mittehingatavatest gaasidest.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Meredes arenesid kõige algsemad eluvormid. Tekkisid mikroorganismid, tsüano- ja purpurbakterid ning ka vetikad. Arhaikumi ajastust on säilinud mitmesugusi bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Period: 4000 BCE to 3300 BCE

    Teine atmosfääri kiht

    Peamised gaasid, mida õhus võis näha oli vesi (aurustunud),süsihappegaas ja lämmastik. Hiljemalt hakkas kogunema atmosfääri ka hapnikku.
  • Period: 3300 BCE to

    Tänapäevaseks eluks kõlblik atmosfäär

    Õhk komposeerub järgnevatest gaasidest: N2 - 78%, O2 - 21%, Argon - 0.9%, CO2 - 0.036%
  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suureneb hapniku sisaldus atmosfääris ning ookeanide pinnakihis. Sellel ajal oli ka Maa mitmeid kordi jäega kaetud.
  • Period: 2500 BCE to 254 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis on olemas ka tänapäeval. Suurt evolutsiooni kutsutakse kambriumi plahvatuseks, kus tekkisid käsnad, ainuõõsse, käsijalgsed ja limused.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas liikide rikkas elustik. Tekkisid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi lõpu poole tuli peale jääaeg, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ning ilmusid uued maismaad.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kujunesid soojades meredes meretaimestikku rifid, ujusid primitiivsed kalad. Peale taimi hakkasid ka esimesed loomad maismaad asutama.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Meredes elas rikkalik põhjaelustik. Kalad kasvasid suureks ja olid toiduahel tipus ning domineerisid enamikke veekogusi. Maismaataimestik oli veel vilets, aga siiski perioodi lõpu paiku jõudsid tekkida ka esimesed metsad. Lisandusid metsadele ka esimesed kahepaiksed.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad, millest kujunesid läbi pika aja kivisöelademed. Maismaal olid lülijalgsed, lendavad putukad ja ka esimesed roomajad.
  • 300 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner, mis kandis nimetust Pangea ning seda ümbritsev hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri keskel oli kõrvetavalt kuum kõrb. Maismaaloomastikus olid domineerivaks jäänud roomajad, kes suutsid sellisted keskkondades ellu jääda. Tekkisid paljasseemnetaimed, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes maailma suurima väljasuremisega, kus hävis ligi 95% kõikidest Maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 250 BCE

    Triias

    Triias
    Algul oli liigivaene elustik, Triiase ajastu keskpaigas tekkisid esimesed dinosaurused ning taaskordne väljasuremine andis neile võimaluse saada peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • 200 BCE

    Juura

    Juura
    Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.Ookeanides elas palju merilisi roomajaid ning juba tänapäevast tüüpi kalu. Tihedalt kaetud paljasseemnetaimedest koornevad metsad.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Esimesed õistaimed, mis leidsid palju edukust ning hakkasid domineerima maismaataimestikku. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpuajalises massilises väljasuremises hävisid kõik dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Põhjuseks peetakse suure meteoriidi kokkupõrget planeet Maaga.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast suurt väljasuremist hakkas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad levivad laiemalt. Vaalade eellased asusid elama meredes ja ilmusid esile esimesed primaadid. Tänu jahedamale temperatuurile muutusid valdavaks heitlehised taimed.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite asetus, loomad ja taimestik võtab tänapäevasega sarnase kuju. Aafrikas arenesid välja varajased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu alguses ilmnesid inimese vahetud eellased, kes olid perekond Homo esindajad. Kvaternaari ajastul on välja surnud palju imetajaid ja linnuliike, mis olid kohanenud eelmise ajastu keskkonnale.