-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
4600-4000 mln aastat tagasi. Maa ja atmosfääri teke. Ookeanide moodustumine. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
4000-2500 mln aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
2500-542 mln aastat tagasi. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. -
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
485-443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kllima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku kiire väljasauremise. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
443-419 mln aastat tagasi. Maismaad hakkasid asustama loomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
419-359 mln aastat tagasi. Kalad, nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algusesoli maismaataimestik veel hõre ja madal aga ajastu lõpuks olid tekkinud juba esimesed metsad. Ilmusaid esimesed kahepaiksed. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
359-299 mln aastat tagasi. Maismaale ilmusid esimesed roomajad ja osal putukatel tekkis lennuvõime. Üleujutatvates kohtades kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel ajastul. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
299-252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses ookean ja see oli kaetud kuiva kõrbega ning valitses karm kliima. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
252-201 mln aastat tagasi. Permi ajastu väljasuremise tõttu oli ajastu alguse elustik liigivaene ja taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, kahepaiksed, imetajad ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud, kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
145-66 mln aastat tagasi. Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered oli asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused ja tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul surid välja dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahavatust. -
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk- järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid rohumaad- preeriad ja savannid. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
23-2,5 mln aastat tagasi. Loomastiku ja mandrite geograafia põhijooned omandasid tänapäevasema ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimeste eellased. Kliima tõi kaasa jahenemisi, mis põhjustasid korduvaid jäätumisi. Poolustelkujunes jääkate. -
Period: 2 BCE to 1 CE
Kvaternaar
2.5-... mln aastat tagasi. Perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.